Mullu sügisel valiti pärast mitut konkurssi Aegviidu rahvamaja juhtima Birgit Pihlamäe. Veidi üle kahe kuu ametis olnud naine soovib saada teada, millist kultuuri ja meelelahutust alevi rahvas ootab.
“Olen ametis alates 5. novembrist ehk siis kaks ja pool kuud. Kohalik ehk Aegviidu elanik olen kolm aastat. Pärit olen Rakverest ja hiljem elasin veidi ka Tallinnas,” tutvustab Pihlamäe ennast. On lõpetanud Rakvere gümnaasiumi, Räpina aianduskooli keskkonnakaitse ja Tallinna polütehnikumi trükitehnoloogina. “Aga siis tulin Tallinnast maale ehk Aegviitu last kasvatama. Ta käib kohalikus lasteaias,” lisab naine.
Kultuuritööga või selle juhtimisega ei ole Pihlamäe varem tegelenud. Et Anija vald otsis korduvalt Aegviidu rahvamajale juhti, seda ta teadis. “Konkursid toimusid päris mitu korda. Aga need ebaõnnestusid. Otsiti ja kaaluti, aga ei leitud sobivat.”
Viimati ilmus konkursikuulutus mullu suvel. Pihlamäe toona muidugi ei mõelnud selle peale, et võiks töötada rahvamaja juhina. “Olin olnud pikalt töötu ja Töötukassas arvel. Aga Tallinnasse tööleminek lapse kõrvalt oli suhteliselt mõeldamatu. Siis plaanisin õppida juuksuriks. Uurisin, et kas sellist inimest siia alevikku oleks tarvis või mitte,” meenutab Pihlamäe.
Mine ja proovi rahvamajja!
Tuttavad seletasid: “Aegviidus on juuksuri- ja iluteenus olemas. Aga rahvamajale on juba pikemat aega tarvis juhti. Mine ja proovi!”
Esimene reaktsioon oli naisel: “Mina? Kas tõesti?” Ega mul suurt aimu ei olnud, mida teha. Teadsin vaid seda, et tuleb kohalikele üritusi korraldada. Samas ei suuda ma ka mingit imet teha,” tunnistab Birgit Pihlamäe.
Millised on siis talve ja kevade plaanid alevi kultuurielus? “Raske on leiutada seda, mida pole varem tehtud või näidatud. Püüangi praegu saada aru, et mida inimesed tahavad. Võimalik on küsitlus,” avab ta plaane. Siiski on enamus 2019–2020 hooaja üritusi paigas ning nende kava peaaegu ei muutu. Küll lisandus spontaanselt aastavahetuse pidu, mis oli väga rahvarohke. Sõbrapäeva ehk 14. veebruari peo sisustab ansambel Fantaasia.
Praegu töötab majas seitse huviringi, mis toimetavad esmaspäevast neljapäevani. “Esmaspäeval kell 11 on toolijooga ja lõuna ajal klaver lastele. Teisipäeval on ka lõunast klaver. Kolmapäeviti on lõunast showtants ja õhtul viltimine,” loetleb ta. Neljapäeval on samuti klaveritunnid ja õhtul keraamikaring. Pühapäeval käib koos rahvatantsurühm, aga nemad toimetavad spordihoones, kus on rahvamaja saalist rohkem ruumi. Lisaks tegutsevad rahvamajas ka kunstiringid ning proove teeb kooli näitering.
Rahvamaja asub Pärna tänaval. Teatrihuvi kahjuks väike
Tallinnast vaadates tundub Aegviidu olevat kauge kant. Õnneks kultuuritegijad nii ei mõtle. Rahvamajja on leidnud tee mitmed väikesed teatrid enda etendustega. Sellel hooajal on andnud monoetenduse Indrek Taalmaa. Samuti on külas käinud Improteater. Kahjuks oli saal etenduste ajal hõre ning etendusi vaatas napilt tosin inimest. “Siin ongi äraarvamismäng, et mida ja keda näha tahetakse. Aga piinlik on ka, kui laval on rohkem inimesi kui saalis,” arutleb Pihlamäe. Kahjuks ei lase väike lava võõrustada Eesti suuremate teatrite etendusi. Läbirääkimised küll käivad, kuid tulemustest veel rääkida ei saa.
Kindel osa kultuurist on Aegviidus filmiõhtud. Detsembris näidati isegi kahte filmi. “Eile ehk 20. jaanuaril oli kavas dokumentaalfilm Fred Jüssist, mis tõi saali üle 60 inimese. 10. veebruaril saab näha Oskar Lutsu Paunvere lugude viimast osa ehk “Talve”,” räägib Pihlamäe. 1. märtsil linastub aga rahvamajas värske joonisfilm “Sipsik”. Korra kuus toimuvad ka mälumängud.
Iga hoone, mida tihedalt kasutatakse, kulub ja väsib. Aegviidu rahvamaja on aastakümnete jooksul korduvalt uuendatud või remonditud. Ka tänavu kevadel võetakse Anija valla toel taas ette remont. “Ees ootab saali ning lava põranda vahetus,” ütleb Pihlamäe.
Tulevikuplaanides on köögi ehitamine. Samuti on tarvis juurde ringide ruume, sest maja jääb kitsaks. Ringide toad võiksid asuda varem rajatud juurdeehituses.
Jahilossist rahvamajaks
• Aegviidu rahvamaja hoone ehitati 1822. aastal. Alguses oli see nn Mustakäpa suvemaja ehk Lehtse mõisniku jahiloss.
• Rahvamajana on seda kasutatud alates 1917. aastast. Hoones on netopinda 376 ruutmeetrit.
• Alevikus Pärna tänaval asuvat hoonet on korduvalt laiendatud ja remonditud. Viimati uuendati rahvamaja aastatel 2014 ja 2017. Veel tänavu ootab ees järjekordne remont.
