Anija valda Aegviidu alevi lääneossa kavandatakse 3,4 hektari suurusele Laoplatsi kinnistule päikeseparki võimsusega 1,5 MW. Jaama tellijaks on eelmisel aastal loodud Aegviidu Energiajaam OÜ, mille taga seisavad ärimehed Jüri Vau ja Harri Ambur.
Vau firma Gregore Consulting OÜ ostis eelmise aasta 11. augustil riigi maaoksjonil 40 900 euroga Aegviidu alevi lääneosas paikneva Laoplatsi kinnistu suurusega 34 081 m2.
Kinnistu osteti alghinnaga, sest teisti peakkujaid peale Gregore Consultingu ei olnudki. Maaüksus piirneb põhjast väikeelamutega, lõunast raudteega, idast ja läänest looduslike haljasaladega.
Vald ideega päri
Kolm nädalat hiljem ehk 2. septembril registreerisid Jüri Vau ja Harri Ambur ettevõtte nimega Aegviidu Energiajaam OÜ. “Krundi ostu mõte oligi seotud ideega rajada sinna päikesepark, n-ö taastuvenergiajaam,” selgitab Vau.
“Harri Ambur ja Jüri Vau, kes moodustavad ettevõtte Aegviidu Energiajaam koos oma planeerijaga, käisid Anija vallas kohtumas vallavanemaga ja uurimas, kas oleks võimalik rajada Laoplatsi kinnistule päikeseparki. See oli suvel 2020. Kuna tegemist on tootmismaaga ja samuti üldplaneeringukohaselt, siis vallavalitsusel selle vastu midagi ei olnud,” täpsustab Anija valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu.
Tänavu 30. märtsil algatati Anija vallavalitsuse korraldusega Laoplatsi maaüksuse detailplaneering. Detailplaneering võimaldab kinnistule rajada kuni 1,5 MW võimsusega päikeseelektrijaama.
Päikesepargi eraldamiseks elamupiirkonnast on planeeritud kõrghaljastusega puhverala. Päikesepaneelide alune ala ümbritsetakse võrkaiaga. Maa sihtotstarve on tootmismaa ja seda ei muudeta.
Joonest OÜ arhitekt Kadri Randoja koostatud detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 22. aprillist 6. maini. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
“Praegu on päikesepargi detailplaneering avalikul väljapanekul. Kui olulisi ettepanekuid ei tule, siis läheb kehtestamisele, tõenäoliselt juunis. Seejärel tehakse ehitusprojekt ja taotletakse ehitusluba ja ehitamisega saaks alustada suve lõpul,” arvab Vainu.
Varasemalt pole ei Jüri Vau ega Harri Ambur päikeseparke rajanud. “See on meil mõlemal esimene projekt ja no vaatame, kuidas see välja tuleb,” on Ambur lootusrikas.
Miljon eurot
“Ma olen päikeseparkide arendust ja ehitust hoolikalt jälginud ja juba aastaid mõtteid veeretanud, et sellise loodusele tagasiandva projektiga end siduda. See on pikaaegne tulevikku suunatud investeering,” lisab Vau.
“Nüüd me siis saame alles hakata tegema tasuvusanalüüsi, kui ruttu ja missuguse ehitajaga me edasi läheme,” räägib Vau.
Eelkalkulatsioonid näitavad, et Aegviidu päikesepargi rajamine läheb maksma ligi miljon eurot.
“Meil ei ole isegi ehitushanget. Me isegi ei tea täpselt, mis moodul sinna peale tuleb, sest erinevad moodulid on erineva kestvusega. Mõnel on 20 aasta pärast 60 protsenti jääkväärtus, mõnel on 20 aasta pärast 85 protsenti jääkväärtus,” ütleb Vau.
Kitsaskohaks on seegi, et viimase poole aasta jooksul on päikesemoodulite hind ja nende paigaldamise kulu järsult tõusnud. See omakorda pikendab arendatava päikesepargi tasuvusaega.
“Hetkel piirdub me ambitsioon Aegviiduga, millest on ka ettevõtte nimi Aegviidu Energiajaam. Kui kõik läheb hästi, siis valmib Aegviidu päikesepark eeldatavasti juba selle aasta lõpus,” ütleb Vau. Riigilt loodetakse dotatsiooni. “Taastuvenergia toetus on väga oluline selle otsuse juures, kas üldse ehitamiseks läheb või mitte,” tunnistab Vau.
12 000 päikesejaama
Kui palju päikeseelektrit praegu Eestis kokku toodetakse? “Täna on võrguühendusega tootmisüksuste maht 476 megavatti ning omajagu päikeseparke on veel võrguühenduse rajamise ootel,” selgitab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Päikesejaamu on Eestis kokku ligi 12 000. “2020. aastal toodeti päikeseelektrit elektrivõrku 119 GWh, mis moodustas elektrienergia kogutarbimisest 1,41 protsenti. Aasta-aastalt on osakaal jõudsalt kasvanud,” lisab Annus.
Nii on Anija valda varemgi päikeseparke rajatud. Näiteks Anija küla Kooli kinnistul laiub 2,8 hektaril päikesepark, mille ehitas OÜ FootonVolt aastal 2018. Ühemegavatine päikesepark varustab elektriga muuhulgas Anija mõisa.
“Päike paistab veel neli ja pool miljardit aastat. Kui suudaks Eesti suuruse ala päikesepaneele täis panna, siis sellega kataks kogu maailma energiavajaduse,” arvab Vau.
Mehe arvates võiks tulevikus olla lausa 100 protsenti Eesti elektrist taastuvenergia. “Kõik on tahtmise taga,” ütleb ta.
