Jõuluaeg on ajaga kujunenud suuremat sorti tarbimispühaks, mille varjus võib ära kaduda kinkimise rõõm. Pühad saab aga lihtsalt läbi mõeldes ja vabalt võttes rahuliku meelega mööda saata.
Kingituste tegemine ja jälgimine, et keegi ilma ei jääks, ei tohiks muutuda tüütuks kohustuseks ega stressiallikaks. Kingirõõmu võiks lihtsalt ostmise ja linnukese kirja saamise asemel asendada hoopis heateoga. Muidugi peaks abivajajaid meeles pidama aasta ringi, aga paratamatult on jõulud rahuaeg ja hädalistele keskendutakse rohkem kui muul ajal aastas.
Ära tarbi rohkem, kui vajad
Enne kui jõuad poes uute jõulukaunistuste järele haarata, vaata kriitilise pilguga üle olemasolevad varud. Kas ikka on vaja uusi asju või piisab väikesest tuunimisest, et vanast saaks uus?
Näiteks vanad kuuseehted saavadki juba uue ilme, kui ära vahetada nende pael või lisada teisest kangast lipsuke. Ka jõulupärjad võiks valmistada ise – põhjaks saab kasutada näiteks traadist riidepuud, painutada see ümaraks ning katta toruisolatsiooniga, mida leiab ehituspoest. Sinna saab omakorda põimida ümber kuuse- või elupuuoksi ning kaunistada ehete ja tuledega.
Jõulukaunistused võiks üle vaadata ka sellise pilguga, et äkki polegi neid enam vaja, kuid keegi teine saaks neist veel mitu aastat rõõmu tunda. Paljud hoolekandeasutused võtavad kingitusi rõõmuga vastu!
Oma sõprade või pere seas ei ole ka füüsiline ese kingitusena alati niivõrd hinnas kui koos veedetud aeg või lihtsalt üks tore talvine metsa- või pargipiknik või hoopis hubane filmiõhtu.
Advendikalendrite mitu nägu
Advendikalender on märgiline osa jõuluaja algusest jõululaupäevani, mis päkapikkude kõrval parasjagu elevust tekitab. Aga kalender ei pea tingimata tähendama topelt maiustusi igal hommikul.
Kalendri võib ka ise valmis meisterdada, näiteks kinnitades seinale takunööri ja selle külge pisikeste pesulõksudega riputada nummerdatud head sõnumid ja soovid. Väiksemate laste puhul võib sõnumite asemel peita numbrite taha värvimispilte või nuputamisülesandeid.
Enne kui jõuad poes uute jõulukaunistuste järele haarata, vaata kriitilise pilguga üle olemasolevad varud.
Kas ikka on vaja uusi asju või piisab väikesest tuunimisest, et vanast saaks uus?
Advendikalendri võib meisterdada ka värvitud tikutopsidest ning peita sinna sisse näiteks pusletükid, millest jõululaupäevaks vahva pildi kokku saab. Pusleks võib joonistada ise pildi ja selle sobiva kujuga juppideks lõigata. Tore mõte on ka see, kui laps leiab esimesel advendil jõuluvanalt kirja, mis on kirjutatud salakirjas. Seejärel saab ta igal päeval kalendrist võtta vastavat märki tähistava tähe, et siis jõululaupäeval kiri dešifreerida.
Kingi asemel annetus või heategu
Selle asemel, et teha igale pereliikmele või sõbrale kingitus, mis pahatihti tähendab parajat peamurdmist, sest kõik on justkui juba olemas, võiks sõpruskonna koondada ja teha üks suuremat sorti annetus. Annetusi võtavad pühade ajal vastu pea kõik turva- ja lastekodud, varjupaigad ja MTÜ-d. Enamik neist teevad ka vastavaid sotsiaalmeediapostitusi, aga alati võib ka ise ohjad haarata ja järele pärida, mida kingituseks oodatakse.
Annetus ei pea tingimata olema rahaline. Näiteks lastega tegelevad asutused või kasupered ootavad vahel ka talveriideid või majapidamistarbeid. Mõnel pool saab abivajajate kohta uurida ka kohaliku omavalitsuse töötajatelt.
Ka loomadega tegelevad MTÜ-d võtavad suurima rõõmuga vastu abipakke, puure ja toiduvarusid. Samuti korraldatakse heategevuslikke oksjoneid, millel osaledes saab tabada kaks naelapead ühekorraga – ulatad abikäe ning saad eseme, mille võid jätta endale või sõbrale edasi kinkida!
