Paldiskis asuva kujur Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi püsiekspositsiooni värskendati juba aastavahetuseks. Ning ka uus kataloog kunstniku elust ja loomingust on juba pool aastat valmis. Mõlemat sai aga esitleda alles laupäeval, 22. mail, sest varem kehtisid piirangud.
Linna tuntuima kunstniku suvemajas avati muuseum 2010. aasta novembris. Sellega tähistati toona Adamsoni 155. sünniaastapäeva.
Kümne aastaga on nii mõndagi muutunud. Värskendamist vajas ateljee püsiekspositsioon, et pöörata rohkem tähelepanu kujurile kui abikaasale, isale ja perepeale.
Merle Tank: “32-leheküljeline kataloog on valmis juba aasta lõpust. Kuid seda ei saanud koos püsiekspositsiooniga esitleda. Põhjuseks ikka Covid-19 ning karmid piirangud kogunemistele.”
Muuseumi juht ja kataloogi üks koostajatest Merle Tank ütles, et ekspositsioonis on mitu uut teost, täpsemalt maalid. Väljas on ka fotosid kujuri perest, lastest ja elust majas. “Just inimlik pool. Oleks hea meel, kui saaks siia veel teoseid. Hea meel, et väljas on Enn Kunila kogust pärit maali koopia. Teoseid ja isiklikke esemeid on veel Rootsis pere valduses,” rääkis Tank.
Rohkem elulist materjali
Trükise kaante vahel on palju teavet, mida ekspositsioon ei sisalda, kuid mille kohta paljud külastajad aina küsivad ja küsivad ehk samuti elulised asjad. Seepärast pole kataloog ainult kuiv ülevaade elukäigust ja loomingust. Põhirõhk on kunstivälisel elul ja perekonnal.
Ateljeemuuseumi väljapanek. Enamik skulptuure on näha arvutist 3D-kujutistena. Fotod Allar Viivik “Koostamise üks põhjus oli ka see, et avamiseks ehk 2010. aastal koostatud eestikeelne kataloog oli otsas. Toona ilmutati raamatud kolmes keeles. Nüüd oli soov, et oleks kolm keelt ühes raamatus. Ja nii ka lõpuks sai,” rääkis Tank.
Ta koostas trükise koos kolleegiga Adamsoni muuseumist ehk Nika Kalantariga. Selle kujundasid Maria Muuk ja Patrick Zavadskis.
Mõlemad olid esitlusel kohal ning rääkisid enda tööst. Zavadskise välja töötatud on ka trükise kirjatüüp Niina.
Peaaegu täiesti teadmata oli ta noorema venna Alexander Friedrichi elukäik.
“Vaadates suurte kunstnike raamatuid, on need tihti esinduslikul kriitpaberil. See on loomulikult tore ja vajalik. Aga miks mitte pakkuda kõrvale pehmemat juturaamatulikumat osa,” seletas Muuk. Seepärast trükiti kõigepealt meenutuste kreemikamad leheküljed. Seejärel aga loomingu osa valgemad leheküljed. “Tallinna raamatutrükikoda tegi head tööd. Poognad tuli käsitsi kokku panna,” lisas Muuk.
Meenutustest on avaldatud tütarde Corinna ja Maria mälestused. Enamik neist on esimest korda trükitud, paljud aga esimest korda üldse eesti keelde tõlgitud.
Venna järeltulijatest vähe teada
Merle Tank täiendas, et kataloogil on kolm põhilist teemat. Esiteks karjäär Vene tsaaririigi tähtsa kunstnikuna. Ütleb ju pealkirigi: “Amandus Adamson. Tsaaririigi kuulus skulptor”. Samuti elu Paldiskis ja laiemalt poolsaarel. On ka töö- ja puhkusereisid Itaaliasse, millest siiani pole kuigi palju räägitud ega kirjutatud. “Saime nii väljapanekus kui ka kataloogis avaldada fotosid, mida varem pole laiemalt nähtud,” rõõmustas Tank. Andmeid on ka aastal 1944 maha põlenud Adamsoni suurest elumajast. Praegune muuseum on tegelikult aastal 1899 valminud suvemaja-ateljee.
Kujur Amandus Adamson suri 73-aastasena 1929. aasta juunis ning maeti ta enda soovi kohaselt Pärnusse.
Lesk Eugenie elas koos perega väikeses majas kuni surmani aastal 1964. Edaspidi oli majake tütre Corinna (suri 1981) ning hiljem poja Toivo ja tema naise Emilie valduses. Noorim tütar Maria Maddalena Carlsson elas aastakümneid Rootsis ja suri kõrges vanuses aastal 2012. Tema laste ja lastelaste kaudu elab suguvõsa edasi.
“Peaaegu täiesti teadmata oli ta noorema venna Alexander Friedrichi (sünd. 1858) elukäik. Aga mõni nädal tagasi helistas mulle 30ndates mees Jasper Adamson, kes oli saabunud Paldiskisse. Jasper Adamsoni vanavanaisa oligi Alexander. Tal on veel kaks venda ja nad on kolmikud. Mees ise on keemik. Meie ei teadnud sellest sugulaste harust,” ütles Merle Tank.
