Rae vallavalitsuse tellimusel alustati oktoobris 2019 Jüri alevikku Laste tänav 9 koerte jalutusväljaku rajamist. Ettevõtmise algatajaks on abivallavanem Priit Põldmäe, ehitajaks Amifax OÜ.
“Kuna abivallavanem Priit Põldmäe tegeleb ise koerte kasvatamisega juba aastast 2003, siis on tema ka üks nendest, kes sellist rajatist valda on plaaninud,” teatab Rae valla kommunikatsioonijuht Reti Meema.
“Eks seda ideed on ammu veeretatud, et korteris olevad lemmikloomad ei peaks käima sotsialiseerimas lastele mõeldud väljakutel ja kasutama neile mõeldud liivakaste. Teiselt poolt on tuntud huvi kohtade üle, kus teha koerte treeninguid,” kommenteerib Põldmäe.
40 000 eurot
Põldmäe on kasvatanud sellist algupärast tõugu nagu Tiibeti mastif, mis on abivallavanema sõnul looduslik tõug ega ole aretatud. “Seetõttu on ta ka natuke teistsuguse iseloomuga, aga samas truu ja aretusest tulenevaid haigusi on tal vähem,” kiidab mees.
Rae abivallavanem Priit Põldmäe Tiibeti mastifiga Himaalajas. Foto erakogu “Alates 2005. aastast olen kasvatanud ca 15 pesakonda ehk kokku üle 100 kutsika. Olen palju käinud tõu sünnikohas Tiibetis ja Hiinas uurimas selle tõu ajalugu. Tiibetlane elab keskmiselt 15-aastaseks. Hetkel minul kodus noorimad on 5-aastased,” selgitab Põldmäe.
Jüri alevikku koerte jalutusväljaku rajamine maksab 40 000 eurot Rae valla raha.
Töid teostava Amifax OÜ projektijuht Imre Leppiku sõnul on jalutusväljaku suuruseks 3000 ruutmeetrit. See hõlmab asfalteeritud autode parkimiskohad, piirdeaia, infostendid, pingid, prügikastid, samuti erinevad koerteväljaku elemendid: kruusast treeninguraja, poomid, hüppetakistused, platvormi, kaldpinna, rõnga, slaalomipostid ja haljastuse.
Jalutusväljak avatakse 12. juunil kell 12 koertešõuga.
Üle 3000 koera
Varasemalt Rae vald selliseid väljakuid rajanud ei ole. “Oleme küll teinud plaane teistes piirkondades sarnaste väljakute rajamiseks, kuid soovime esmalt saada kogemusi, kuidas selline väljak töötab. Nagu me teame, on sellisel koerte kogunemisalal samuti oma risk, kus koerte haigused võivad kiiresti levida ja see teema on tänasel päeval väga aktuaalne ehk tuleb olukorda pidevalt jälgida ja riske minimeerida,” selgitab Meema.
“Koerad on oma tõu iseloomult väga erinevad ja sellist ühtset väljakut, mis kõigile sobib, on keeruline leida. Samas loomaarstid on jälle hinnanud selliseid koerte kokkusaamise kohti suure nakkusohu riskina, mis on jällegi sellise väljaku rajamise mõtteid tagasi hoidnud. Eks see praegune väljak on sündinud mitmete võimalike lahenduste kompromissina,” arvab ka Põldmäe.
Rae valla registris on tänaseks registreeritud 1750 kiibiga varustatud koera, aga kommunikatsioonijuhi sõnul ulatub tegelik koerte arv ilmselt üle 3000. Sugugi mitte kõik nendest ei ole tõukoerad.
“Valla registrisse saab kanda ka ilma tõuta koeri ja põhiline selle registri juures on pigem omaniku leidmine läbi kiibi numbri. Eraldi arvestus tõugudepõhiselt ei ole valla jaoks oluline. Tõugude järgi peab täpset registrit hoopis Kennelliit,” selgitab kommunikatsioonijuht Reti Meema.
