Eddi Tomband (57) ja Evar Ojasaar (39) on pealtnäha nagu Eesti mehed ikka – tõsised, asjalikud ning erialasele tööle pühendunud. Lisaks palgatööle käivad nad aga patrullimas abipolitseinikena, et anda oma panus seaduste ja korra püsimisele.
Nelja lapse isa Eddi Tomband elab Türisalu külas ja töötab Vääna-Jõesuu kooli direktorina. “Kui see koolimaja ehitati, siis ma nägin, et siin kooli territooriumil tarvitatakse alkoholi ja suitsetatakse. Ma arvasin, et see on ekstra tööriist, mis aitab mul siin korda luua,” põhjendab mees enda hakkamist abipolitseinikuks.
Kahe lapse isa Evar Ojasaar elab Muraste külas ja töötab ühes IT-ettevõttes konsultandina. “Abipolitseinikuks hakkama ajendas kerge mure turvalisuse pärast,” räägib ta.
Harku vallas on olnud vargusi, autodesse murdmisi, huligaanitsemist, avaliku korra rikkumisi jne.
Vajalik on koolitus
2016. aasta augustis läks Eddi abipolitseiniku esimese astme koolitusele. Esimest korda patrullis ta vabariigi aastapäeval ehk 24. veebruaril 2017. “Olin Harju tänaval ja valvasin seal Ameerika tanke. Patrull algas hommikul kell seitse ja lõppes minu jaoks kell kolm,” muheleb Eddi.
“Ühelt pool oli külm ilm, aga teiselt poolt oli hea tunne, et saab panustada. Igaüks tahab ju olla kasulik kellelegi või millelegi, tahab olla osa suuremast süsteemist,” arvab Eddi.
Evar läbis abipolitseiniku kursuse 2014. aasta märtsis. “Esimene patrullimine oli juulikuus, sest varustuse kättesaamine võttis aega. Olin Mustamäe piirkonnas,” meenutab ta.
Evari esimene patrull algas õhtul kell seitse ja lõppes hommikul kell seitse. Ta oli autos koos elukutselise politseinikuga. Kainenema tuli toimetada alkoholi liigtarvitanud inimesi, lahendada lähisuhtevägivalla ja rahurikkumiste juhtumeid, kaklusi ja vägivallatsemisi.
Põhitöö kõrvalt
2017. aastal käis Eddi abipolitseinikuks kokku neli korda, lisaks veel abipolitseinike treeningutel. “Ma väga aktiivne abipolitseinik ei ole, sest töökoormus on suur,” ütleb mees.
Eddi on patrullinud Mustamäel, kuid ka Harku vallas Tabasalu mäe all. “On üritused “kõik puhuvad”, kus laseme puhuda alkoholimõõturisse. Siis on jalgsipatrullid linnas, kus tuleb lihtsalt kõndida ringi, jälgida korda, et inimesed ei jooks avalikus kohas, ei loobiks prahti maha, ületaks tänavat õiges kohas,” räägib ta.
Autopatrullis koos elukutselise politseinikuga Eddi käinud ei ole, sest selleks nõutakse tulirelva kandmise õigust, aga tal puudub nii relvaluba kui relv. “Nii et mina kõikidest abipolitseinike tegevustest osa võtta ei tohigi,” tunnistab ta.
Evar on patrullinud Lääne-Harjumaal Kiili vallast Paldiski linnani ja ka Tallinna kesklinnas. “Abipolitseinikul on võimalik valida kohta, kuhu ta läheb. Ta ei ole kinnistatud ühe jaoskonna juurde. Ma olen püüdnud käia vähemalt ühe korra, ideaalis kaks korda kuus patrullis, puhumisreidil, noortereidil või mis iganes reide siis korraldatakse,” räägib Evar.
Kuna Evari töö iseloom on paindlik, saab ta öiseid patrulle lihtsamini võtta. Et põhitööd ja abipolitseiniku ülesandeid ühildada, läheb mees vahel abipolitseinikuks öösel vastu laupäeva.
Evaril on suurem pädevus teha iseseisvalt politseilisi tegevusi, sest erinevalt Eddist on ta läbinud ka teise astme ehk IPAP (iseseisva pädevusega abipolitseinik) koolituse.
Ka iga erivahendi käsitsemine eeldab Evari sõnul täiendavat väljaõpet. Erivahenditeks on käerauad, gaas, tulirelv ja teleskoopnui. “Minul on olemas kogu varustus, sealhulgas tulirelv,” ütleb ta.
Mees on harjutanud Makarovi püstolist nii lihtsalt märki laskmist kui taktikalist, liikumise pealt laskmist. “Ma olen läbinud ka iseseisva pädevuse koolituse ja lisaks olen saanud alarmsõiduki koolituse,” räägib Evar.
Kuni jõudu jagub
Eddi soovib abipolitseinikuna jätkata, mis tähendab, et aeg-ajalt tuleb füüsilisi norme täita. Karistusregistrit ei tohi olla ja vaimne tervis peab korras olema.
Ka Evar kavatseb abipolitseinikuna jätkata. Kuidas on lood füüsiliste katsete läbimisega? “Lisaks muule sporditegemisele käin talisuplemas ja maratone jooksmas. Vastupidavusega ei ole probleeme,” muheleb ta.
Evar on esinenud koolides loengutega politsei teemadel, osalenud avalikel üritustel, jaganud helkureid, selgitanud õiguslikke aluseid. “Abipolitseinik ei pea üksnes patrullis osaledes avalikku õiguskorda tagama,” arvab mees.
Eddi on abipolitseiniku harrastuse koolist siiski lahus hoidnud. “Ma ei taha, et koolilapsed sellepärast mu sõna kuulaksid, et mul on kapis politseiniku vorm, vaid sellepärast, et ma olen koolidirektor.”
TEAVE: Mida sisaldab abipolitseiniku koolitus?
• Abipolitseiniku õppe esimene aste kestab 40 tundi. See viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis töövalisel ajal, kas nädalavahetustel või nädala sees õhtustel aegadel. Õppe läbinud saavad õiguse osaleda politsei tegevuses koos politseiametnikuga.
• Esimese astme õpe sisaldab koolitusi teemadel: abipolitseiniku kaasamine, haldusmenetlus ja meetmete rakendamine, ennetus ja järelvalve, lastekaitse, tegevus sündmuskohal, isikutega suhtlemine, vahetu sund ja eriettevalmistus, esmaabi, raadioside kasutamine.
• Kui abipolitseinik soovib iseseisvalt täita politsei ülesannet, tuleb tal läbida teise astme õpe, mis kestab samuti vähemalt 40 tundi ja lõppeb arvestusega. Teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe edukas läbimine ning politsei tegevuses osalemine vähemalt 100 tundi. Teises astme õppes omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, õpe viiakse läbi esimese astme õppekava alusel, kuid süvendatult.
• Kord kalendriaastas peab abipolitseinik oma kvalifikatsiooni täitmiseks läbima täiendusõppe ja sooritama arvestuse. Samuti tuleb sooritada füüsiline katse: 3000 meetri jooks 25 minutiga, 500 meetri ujumine 16 minutiga ja 6000 meetri sõudmine ergomeetril 34 minutiga.
