7. detsembril kuulutati projekti “Turvaline kool 2015” raames Harjumaa parimaks eeskujuks Saue gümnaasium.
Projekti “Turvaline kool” algataja on Eesti Tervisedenduse Ühing. 2012. aastal alustatud pilootprojekti eesmärgiks on aidata ja toetada koole turvalisuse laiapõhjalisel enesehindamisel, pakkudes selleks Maailma Terviseorganisatsiooni praktikale toetuvat hindamist ja nõustamist. “Konkursi eesmärgiks on tähtsustada turvalisust ning tunnustada aktiivselt turvalisusega tegelevaid koole Harjumaal. See on ka suurepärane võimalus kaardistada turvalisuse riske ja hea abivahend kooli turvakavade koostamisel,” sõnas Harju maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse peaspetsialist Nele Kunder. Koostööpartneriteks olid ka maanteeamet ja Põhja-Eesti Rajaleidja keskus.
Nelja aasta jooksul on konkursil osalenud 23 Harjumaa kooli, igal aastal tõstetakse esile neist kolm. Koolid võivad osaleda ka mitmel aastal. Tänavu osalesid üheksa kooli: Keila kool, Kose gümnaasiumi algkooli osa, Loksa gümnaasium, Loo keskkool, Maardu gümnaasium, Tabasalu ühisgümnaasium, Kajamaa kool, Nissi põhikool, Saue gümnaasium.
Mis teeb kooli turvaliseks?
Turvalises koolis arvestatakse kõikide aspektidega. “Näiteks sotsiaalse ja füüsilise keskkonnaga, kriisireageerimisega, kogukonna ja perekonna koostööga jne,” selgitas Kunder. Nii lapsed kui ka töötajad peaksid ennast koolis hästi tundma. Olulised on märkamine ja hoolimine ning muredele lahenduste leidmine. “Hindame väga siirust. On arusaadav, et kus on palju erinevaid inimesi, seal tuleb paratamatult ka konflikte ette,” rääkis Kunder ja lisas, et oluline on konflikte tunnistada ja lahendused leida.
Igal aastal tõstetakse esile ühte kooli, kes saab seinaplaadi “Turvaline kool” ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt rändkarika. Kolmele parimale koolile on välja pandud auhinnad Operation Lifesaver Estonia ja politsei- ja piirivalveameti poolt. Kõikide koolide esindajad on kutsutud tunnustamisüritusele ja koolitusseminarile.
Saue gümnaasiumis on turvalisusega tegeletud süsteemselt ning kõiki aspekte oli arvesse võetud. Saue abilinnapea Jan Trei ütles, et turvalisus ei ole ühiskonnas iseenesestmõistetav nähtus, vaid turvaline kool sünnib läbi pikaajalise töö ja usalduse kogukonnas ning läbi väga hea võrgustikutöö, milles osalevad õpilased ja õpetajad, lapsevanemad ja linnavalitsus. “Saue gümnaasium on väga suur kool, selles õpib ligi 950 õpilast. Mõneti oleme täna müüdimurdjad, et sotsiaalselt turvaline saab olla ainult väike kool,” rõhutas Trei tiitli tähtsust.
Keskkonna olulisus
Kuidas selgitati välja koolide turvalisus? “Koolides täideti enesekontrolli küsimustik, mis hõlmab erinevaid turvalisuse aspekte – näiteks väärtusi, väljaõpet, koostööd jne. Lisaks viidi läbi küsitlus lapsevanemate seas,” rääkis Nele Kunder. Koole külastas koostööpartneritest koosnev töögrupp, kes pani kokku tervikpildi kaardistusest, küsitluse tulemustest ning külastusest. “Räägiti ka õpilaste ja õpetajatega ning vaadati füüsilist keskkonda koolis,” lisas Kunder. “Kindlasti on konkurss suurel määral subjektiivne – on väga oluline, mis tunne hindajal koolis olles tekib,” täpsustas Kunder.
Küsimusele, millised on Harjumaa koolides peamised turvalisust puudutavad parendusvajadused, ei saa Kunderi arvates üheselt vastata. “Üldistada on keeruline, sest koolid on väga erinevad. Meil osaleb suuri ja väikeseid koole, maa- ja linnakoole, uutes ja vanades hoonetes tegutsevaid koole. Mõnes koolis on probleemiks näiteks see, et lapsed peavad ületama suurt maanteed. Mõnes koolis oleks võib-olla tarvis rohkem abi tugispetsialistide näol. Võib-olla oleks kolmandas koolis tarvis hoopis parendada kooli ja pere koostööd,” selgitab Kunder. “Mitmed koolid on projektis osalenud rohkem kui ühe korra. Selliselt on areng meile hästi näha.”
Järjest rohkem räägitakse sotsiaalsest keskkonnast. Mitmetes koolides nähti suurepäraseid näiteid märkamisest ja sekkumisest. “Näiteks kui lapse ainsad korralikud söögikorrad on koolis, siis hoolitsetakse koolides selle eest, et laps ei peaks koolist koju minema tühja kõhuga. Tore on näha ka seda, kui lapsed usaldavad kooli töötajaid,” toob Kunder välja. Silma on hakanud ka kooli personali tervise ja heaolu edendamine – kui õpetaja on õnnelik, siis on ka õpilane õnnelik.
