Žürii ja rahvahääletuse tulemusena sai tänavu aasta kooli tiitli Läänemaa ühisgümnaasium Haapsalus, kellele väga tasavägiselt järgnes Metsküla algkool Pärnumaalt Lihula kandist, kolmandaks tuli Jüri gümnaasium Harjumaalt.

Tiitlile kandideeris 31 kooli. Finaali, kus oma lemmiku poolt ETV saate „Terevisioon“ vahendusel hääletada sai, jõudis kümme: eelmainituile lisaks Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium, Püha Johannese kool ja Jakob Westholmi gümnaasium Tallinnas, Tallinna Laagna gümnaasium, Pärnu Ülejõe põhikool ning Iisaku gümnaasium ja Jõhvi gümnaasium Ida-Virumaal.

Huvitava ajalooga koolimaja

250 õpilasega Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro ütlust mööda saab kooli puhul esile tõsta võimsat maja, mis annab palju võimalusi, inimesi, kogukonda ja samuti ka liitvaid ühisüritusi, nagu jõuluball ja staaride jäljendamise võistlus Playback gala. Ent ka õppetöö käib eriliselt.

Jüri gümnaasiumis tegutseb suisa 14 rahvatantsurühma ning kuus koori. Fotod Jüri gümnaasium 

„Koolikell meil tõesti ei helise, see kadus meil ükskord ära ja nii jäigi. Igaüks peab ise õigeks ajaks kohale jõudma,“ ütles direktor. Samuti on ebaharilik koolitundide pikkus – 75 minutit ja neli tundi päevas.

„Koolikell meil tõesti ei helise, see kadus meil ükskord ära ja nii jäigi. Igaüks peab ise õigeks ajaks kohale jõudma.“ Ain Iro

Aasta kooli ajalooõpetaja Kaupo Lõuna rääkis „Terevisioonis“, et ühisgümnaasiumi maja kohta on esimene teade aastast 1770, kui eelmine maja maha põles. Siis omandas selle üks kaupmees, kes ehitas uue maja. 1815. aastal müüs tema lesk selle 3000 hõberubla eest Tartu Ülikoolile, mis rajas siia kreiskooli. Väljapaistvatest kreiskooli vilistlastest tõi ta välja keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887).

1886. aastal muutus kreiskool venekeelseks linnakooliks ja siis rajati juurde uus koolimaja osa. 1927. aastal valmis koolimaja kõige uuem osa, mille järgi kooli ka nüüd tuntakse. Siis telliti Lutheri vabrikust toolid ja selleks, et need raudteejaamast ära tuua, andis direktor korralduse, et iga õpilane peab ühe tooli kohale tooma.

Läänemaa ühisgümnaasiumi tuntakse 1927. aastal ehitatud uhke hoone järgi, mis on aga vaid üks kooli osa. 

Majandus- ja geograafiõpetaja Imbi Raudkivi rääkis, et aasta koolis õpetatakse vabatahtliku ainena juba mõnda aega ka ettevõtluse aluseid. Saates käisid õpilased tutvustamas kaht leiutist, mida õpilasfirmade kaudu juba müüakse – mugavat ripptooli Lebokas ja Šveitsi taskunoa moodi pinalit Käko.

Minister: ebaõnnestumine on õnnestumise osa

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles aasta kooli karikat üle andes, et tänavuses aasta koolis väärtustatakse noore inimese julgeks, loovaks ja hoolivaks isiksuseks kasvamist.

Kersna märkis, et mitte ainult õnnestumine, vaid ka ebaõnnetusmine on loomulik. „Ebaõnnestumine on õnnestumise üks osa. Kuulus leiutaja Dyson, kes leiutas tolmukotita tolmuimeja, tegi sadu prototüüpe, enne kui õnnestus. Paljud jäävad toppama ega suuda endale ega maailmale andestada. Ebaõnnestumistega hakkama saamine on hästi tähtis oskus elus,“ ütles minister.

Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro ütlust mööda saab kooli puhul esile tõsta kogukonda liitvaid ühisüritusi. Fotod Läänemaa ühisgümnaasium 

Haridus- ja noorteameti juhi Jaak Raie selgitusel on konkursil igal aastal olnud veidi erisugune fookus. „Varasemalt oleme konkursiga püüdnud märgata koole, kus on leitud nutikaid viise digilahenduste kasutamiseks ja kus keerulistele oludele vaatamata on toetatud kõigi head hakkamasaamist. Sel korral oli meie peatähelepanu heal õpikeskkonnal, koostööl ja hoolivatel suhetel,“ ütles Raie.

Möödunud aastal valiti aasta kooliks Uulu põhikool Häädemeeste vallas Pärnumaal. Varem on tiitli saanud Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ning esimesena Tallinna 32. keskkool.

Finalist Harjumaalt – Jüri gümnaasium

Ainsa Harjumaa koolina (Tallinn välja arvatud) jõudis finaali ja esikolmikusse Jüri gümnaasium.

Jüri gümnaasiumi huvijuht Kriste Kald iseloomustas 1300 õpilasega kooli nii: „Jüri gümnaasium on oma mahult tohutult suur, aga selle juures nii kodune, ühtehoidev ja andekusest tulvil. Meie kooli väärtusteks on loovus, koostöö, ettevõtlikkus ja lugupidamine, mille poole iga päev pürgime.“

Jüri gümnaasiumi kooliteater Vaba Valik sai selle aasta aprillis Harjumaa teatrifestivalil peaauhinna ja lugematul arvul eripreemiaid. Koolis tegutseb suisa 14 rahvatantsurühma ning kuus koori.

Kõrgelt hinnatakse ka koostööd: valmimas on kooli aabits, mille koostamisse panustavad ka õpilased. Tulemas on koostöölaager, et kaunistada kooli koridoride laed õpilaste maalitud raamatutegelaste piltidega.

Kooli ühtehoidvust näitab ka see, et seal on tööl üle 20 vilistlase. Samuti on vilistlaskogu kooli partner.