Kevadel algasid ehitustööd Tallinna-Pärnu maantee Ääsmäe-Kohatu lõigul, kuhu rajatakse senise 1+1 tee asemel vabariigi üks esimesi 2+1 maanteid. Lisaks uuele teele ehitatakse ka uus Kernu sild ning ökodukt, kuhu uuendusena rajatakse ka juurdepääsutee.
Maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht Martti Lilleste sõnul on tööd olnud graafikus ja viimasel ajal pigem hoogustunud, seetõttu toimuvad tihti muudatused ka ajutises liikluskorralduses. „Liiklejatele on palve, et jälgitaks ajutist liikluskorraldust ning oldaks valvsad, kuna lõigul liigub palju ehitustehnikat,“ märkis ta.
Autojuhtidel tuleb uue tee valmimist veel pikemat aega oodata ja taluda, sest tööd kestavad aasta lõpuni – Lilleste sõnul peaks ehitus valmima detsembris. „Kindlasti oleneb see võimalikest ettenägematutest asjaoludest ning suuresti ka ilmastikuoludest, mis võivad tööde õigeaegset lõpetamist takistada,“ lisas ta.
2+1 teid tuleb veel
Ääsmäe-Kohatu lõik saab 2+1 rajaga tee ühena esimestena Eestis. Samasugused teed ehitatakse ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele, täpsemalt Annikvere-Neanurme ning Valmaotsa-Kärevere lõigule.
Möödasõitudeks mõeldud lõigud vahelduvad, Ääsmäe ja Kohatu vahele rajatakse lõike kuus, seega peaks mõlemas sõidusuunas tulema kolm lõiku möödasõiduks. Ühe möödasõidulõigu pikkuseks on 900-1527 meetrit. Sõidusuunad eraldatakse lõigul piirdega ning teele rajatakse ka tagasipöördekohad ja peatumistaskud, kus aeglasem sõiduk saab kiiremad mööda lasta.
Kui Ääsmäe-Kohatu lõik tänavu valmib, hakatakse järgmisel aastal ehitama Kernu ümbersõitu. „Teehoiukava 2014-2020 kohaselt on käesolevast lõigust planeeritud edasi liikuda aastatel 2018-2019 Tallinna-Pärnu-Ikla maantee kilomeetritel 37-42 ehitatava Kernu ümbersõiduga, kuhu rajatakse samuti möödasõidualad,“ ütles Lilleste.
Tallinna-Pärnu maanteele on maanteeametil kavas paigutada elektroonilised liiklusmärgid, kus saab vastavalt tee- ja ilmaoludele ning liiklusele kiiruspiirangut muuta. Ääsmäe-Kohatu lõigule taolisi liiklusmärke siiski ei tule.
Valgustust ei tule
Kuigi uus 2+1 rajaga lõik saab olema Eestis uudne ja möödasõidualad ei pruugi autojuhtidele tuttavad olla, ei rajata lõigule valgustust. „Valgustuse rajamist lõigule ette nähtud ei ole, kuna möödasõidurajad on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega ning suunavööndid on omavahel eraldatud sõidukipiirdega,“ märkis Lilleste.
Tema sõnul on sõiduraja vahetamine on vajalik ainult möödasõidu teostamiseks, seega otse liigeldes ei ole sõiduraja vahetamine vajalik, kuna möödasõidu teostamine ei ole kohustuslik. Lilleste usub, et liiklejad harjuvad möödasõiduradadega kiiresti. „Eks üldjuhul iga uus asi tundub esialgu harjumatu, kuid loodame, et sellega harjutakse siiski kiiresti, arvestades, et kindlasti on tegemist ohutuma lahendusega, kui seda on tänaste liiklussageduste juures 1+1 lahendusega, kus möödasõite teostatakse vastassuunavööndist,“ ütles ta.
Sild valmib oktoobris
Juunis hakkasid lõigu ühel osal kehtima suuremad piirangud, sest praegune Kernu sild lammutatakse ning asemele ehitatakse uus. Liiklus suunati silla juures ümberpõikele. Uue silla peab ehitama seetõttu, et vana ei sobinud 2+1 maantee gabariitidega.
Silla ehitus kestab omajagu ning kuni sügise keskpaigani peavad liiklejad kasutama ümberpõiget. „Tänase graafiku järgi peaks sild valmima oktoobris, mis jääb pigem tööde lõpp-perioodi, seetõttu tuleb liiklejatel mõnda aega arvestada ümberpõike kasutamisega,“ ütles Lilleste.
Ääsmäe-kohatu 9,165 km pikkuse lõigu ehitamine läheb maksma 13,11 miljonit eurot, millest 85% saab Eesti riik Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Töid teeb Nordecon AS, projekteeris Tinter-Projekt OÜ.
KÜSIMUS
Ääsmäe-Kohatu lõigule ehitatakse ka ökodukt, mille praktilisuse üle vaieldakse siiani – kas Ääsmäe-Kohatu lõigule rajatav ökodukt tuleb samasugune nagu Tallinna-Tartu maanteel, mida ulukid väidetavalt ei kippunud omaks võtma?
VILLU LÜKK
Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja
Ökoduktide praktilisuses ei ole kindlasti kahtlust, eeldusel et need on funktsionaalsed. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on ökodukte rajatud juba üle 50 aasta ning neid ehitatakse aina enam juurde eluslooduse ja transpordi infrastruktuuri konfliktide leevendamiseks. Et ökodukt oleks funktsionaalne, peab see olema kohandatud sihtliikidele, õiges asukohas, õigete mõõtmete ja omadustega.
Kindlasti ei saa väita, et ulukid ei ole omaks võtnud Eesti esimest ökodukti Tallinn-Tartu maanteel. Seda tõendab ilmekalt kahe aasta vältel läbi viidud seire, mis on tuvastanud rajatisel 13 erinevat loomaliiki ja üle 1600 ületuskorra. Tõsi, Kolu ökodukt on nappide mõõtmetega (laiuselt) ja see võib, aga ei pruugi, olla põhjuseks, miks ei ole see kasutust leidnud ühe sihtliigi – põder – poolt. Kuid sellel võib olla väga palju teisi põhjuseid.
Kohatu ökodukt Tallinn-Pärnu maanteel tuleb väliselt Kolu ökoduktiga sarnane. Tegemist on teraskaartel põhineva lahendusega ning esimene teraskaar ongi juba paika pandud. Kohatu ökodukt tuleb aga oluliselt laiem – keskosas 50 m, otste suunas laienev. Olulisemaks erinevuseks on see, et ökoduktile tuleb ka kohaliku liikluse funktsioon – ühte serva rajatakse juurdepääsutee kohalikule liiklusele. Seega tegemist on polüfunktsionaalse rajatisega ning ka see pole maailmas ennenägematu.
