Ehkki Linda Metsaorul täitus 84. eluaasta, käib tarmukas naine jätkuvalt linde loendamas. Daam on kandvaks jõuks ka MTÜ-s Eru Lahe Rannarahva Selts, mis tähistas 15. sünnipäeva. “Linnud peegeldavad meie elukeskkonna seisundit. Kui lindudel läheb hästi, siis on meiegi elukeskkond korras,” arvab ta.

Kesktalvise veelinnuloenduse kesksed loenduspäevad olid tänavu 11. ja 12. jaanuar. Kirja lähevad aga ka teised jaanuarikuus tehtud vaatlused. Just nõnda otsustas toimida Kuusalu vallas tegutsev MTÜ Eru Lahe Rannarahva Selts.

18. jaanuari hommikul kell kümme koguneti Turbuneeme küla keskel endise poe juures, et loendada linde Pärispea poolsaare piirkonnas. Väikebuss võttis peale kaheksa linnuhuvilist, teiste seas Harju Elu ajakirjaniku.

Südamega asja juures

“Kogu Eesti rannaala on jagatud sektoriteks. Me peame jälgima loenduse ajal, millisesse sektorisse kirja panna,” ütles Linda Metsaorg bussis avasõnad.

Et linnuvaatlejate elu lihtsamaks teha, jagas ta laiali “spikri”, kus olid peamiste lindude fotod koos nimede ja iseloomulike tunnustega. Spikri nurgast oli näha, et see pärineb ajakirjast Eesti Loodus.

Kokku vaadeldi linde seitsmes kohas, mis jagunesid sektorite Dc 8, 9, 10, 11 ja 12 vahel. Üheks selliseks linnuparadiisiks Pärispea poolsaarel on Mähu ots. Tiivuliste kõrval avaneb sealt vaade Väheloodi saarele, aga ka Purekkari neemele, mis on mandri-Eesti põhjapoolseim tipp.

Eru Lahe Rannarahva Seltsi linnuvaatlejad 18. jaanuaril Kuusalu vallas Pärispea poolsaarel Mähu otsas. Keskel Linda Metsaorg. FOTO: Andres Tohver 

“See on vaatlustoru. Selle me oleme saanud Kalmari linnalt Rootsimaalt, kes meid tunnustas selle eest, et me oleme tublid loodusevaatlejad,” rääkis Metsaorg. Tema Nikoni vaatlustoru pakub suurendust kuni 20 korda.

“Kui sul ei ole vaatlustoru, kui sul ei ole mingeid tehnilisi vahendeid ja kui sa veel kiirustad, siis sa ei näe midagi. Aga kui sa hakkad süvenema, siis näed,” selgitas eakas naine linnuvaatluse olemust.

Linnurohkusega üllatas meeldivalt ka Eru lahe sopis paikneva Vihasoo linnuvaatlustorni ümbrus. Torn ise püstitati 2016. aastal tänu Nordic Houses tegevjuht Argo Saulile, kes annetas selleks otstarbeks 20 000 eurot.

Giidina seltsi toetades

18. jaanuaril õnnestus Metsaoru tiimil kahe ja poole tunniga loendada 380 tiivulist. Konkurentsitult kõige enam oli kühmnokk-luiki – 127. Sõtkaid loendati 92, jääkosklaid 41, laululuiki 25, naerukajakaid 20 ja siidisabasidki 20. Aule oli 16, sinikaelparte 13, kalakajakaid 10, hõbekajakaid 7, merikotkaid 7, merikajakaid 1 ja hiireviusid samuti 1.

Kordagi ei märgatud selliseid linde nagu väikeluik, rohukoskel, väikekoskel, tuttvart, kanakull, raudkull, tõmmuvaeras, mustvaeras, hahk, hallhaigur ja kormoran.

Kuid sellega polnud 18. jaanuar veel lõppenud. Viinistu rannarestoranis ootas linnuloendajaid pidulaud. 16. jaanuaril 2005 asutatud Eru Lahe Rannarahva Selts nimelt tähistas oma 15. sünnipäeva. Ja ühtlasi tähistati Linda Metsaoru 84. sünnipäeva, kuigi daami tegelikust tähtpäevast oli veel pisut puudu.

Eru Lahe Rannarahva Seltsi aastaaruannet lugedes hakkas Harju Elule silma eriskummaline seik. Seltsile oli laekunud eelmisel aastal kokku 1669 eurot, millest 1355 saadi Metsaoru korraldatud loodusmatkade eest. Ülejäänud 314 eurot moodustas peamiselt liikmemaks ning Kuusalu valla ja Loksa linna toetus.

Ehk oleks vallal ja linnal aeg Eru Lahe Rannarahva Seltsile antavaid toetusi tõstes eaka daami koormat kergendada.

Kühmnokk-luiged. FOTO: Andres Tohver 

Leho Luigujoe, kesktalvise veelinnuloenduse koordinaator (eraldi kastikesse)

Andres Tohver: Mis kuupäevast mis kuupäevani kesktalvine veelinnuloendus aset leiab?

Leho Luigujoe: Kesktalvine veelinnuloendus on rahvusvaheline ettevõtmine, millest võtab osa enamus maailma riike. Eestis on seda Eesti Ornitoloogiühingu eestvõtmisel tehtud juba üle 50 aasta. Loendus toimub jaanuarikuus, kus lepitakse kokku kesksed loenduspäevad. Sellel aastal olid need 11.-12. jaanuar. Samas lähevad kirja ka kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused.

Kui palju linnuvaatlejate gruppe Eestis kesktalvisest veelinnuloendusest osa võtab?

Loendus on orienteeritud linnuhuvilistele, kes lähevad välja vabatahtlikult selle eest raha küsimata. Loenduse üks idee ongi tekitada linnuhuvi ning pakkuda huvitavat tegevus nö suhteliselt linnuvaesel ajal. Eestis võtab loendustest osa üle 200 inimese. Need on nii ühingu liikmed kui ka väljaspool seda. On ju lihtne oma kodulinnas kokku lugeda sinikael-pardid, seda enam, et see ei eelda väga head linnutundmist. Keerulisem on aga mere ääres. kus liike rohkem ning needki kaldast kaugemal. See eeldab juba linnutundmist ning head optikat. Lisaks linnuhuvilistele on peaaegu kogu rannik ära jagatud nn professionaalsete vaatlejatega, kellel teadmised ning head riistad olemas. Neid gruppe on 12.

Kui palju selliseid gruppe on Harjumaal väljaspool Tallinna linna?

Tallinnat ning Harjumaad katavad 3 gruppi ning ca 20 linnuhuvilist.

Kuivõrd usaldusväärsed on need andmed, mis linnuvaatlejad kokku panevad?

Usaldusväärsuse tõstmiseks kasutamegi lisaks huvilistele nn teadjamaid mehi. Analüüsimisele lähevad aga kõik saadetud andmed. Väga hästi kasutatavad on sisemaal kogutud andmed, sest 99% seal talvituvatest lindudest on sinikaelad ning valemäärangu tegemine on vähetõenäoline

Mis nendest andmetest edasi saab, mis linnuvaatlejad koguvad?

Andmed kogutakse analüüsitakse ning saadetakse Wetlands Internationali, kuhu saabuvad ka andmed kõikjalt maailmast. Kogutud andmete põhjal tehakse erinevate liikide arvukushinnangud ning arvutatakse arvukusterendid mis näitavad populatsioonide seisundit. Seda teadmist kasutatakse ära linnukaitselisel eesmärgil.