Kommunikatsioonist peaks Harku vallas kõik kuulnud olema, põlvpükstes poisikest Tabasalu mäest üleslonkava taadini välja. On ju vallakodanik Hardi Volmer kirjutanud ülimenuka laulu “Massikommunikatsioon”, mille sõnadki paljudel pähe kulunud.

Ometigi ei kehti see kõigi kohta. Näiteks Harku valla ametnik Kady-Ann Sutt ei taha mingeid kommunikatsioonireegleid tunnistada, kommunikatsiooniraamatutesse ja Hardi Volmeri menukisse raiutud sõnu millekski pidada. Kuigi otse vallavanema alluvuses oleva ametniku ametinimetuseks on vägagi üheselt mõistetav sõna: kommunikatsioonijuht! Ütleb ju kommunikatsiooniteooria esimene reegel, et kommunikatsioon ehk suhtlus on indiviidide vaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Kui informaator ootab tagasisidet, on tegemist mitmesuunalise ehk kõrgematasemelisema kommunikatsiooniga. Kady-Ann Sutt ega Harku vallavalitsus tagasisidet ei oota. Eesti keeli äraseletatult tähendab see: keelan-käsen, poon ja lasen…

Pedagoogid kõnelevad

Selle aasta esimene kõvem pauk kommunikatsioonivallas käis 22. jaanuaril. Siis, kui Tabasalu Gümnaasiumi külastasid haridusminister Jürgen Ligi ja teiste omavalitsuste esindajad, et allkirjastada leping piirkonna riigigümnaasiumite asutamiseks. Toonane ülipüüdlik direktriss Carolin Kadaja otsustas lepingu allkirjastamise ajaks valdava enamiku lapsi klassiruumidesse sulgeda. Korraldus oli nii ennekuulmatu, et isegi paljukuulnud Jürgen Ligi viskas kooli saabudes tubli direktori arvel sarkastilise repliigi: noh, kas kõik lapsed on ikka kindlalt klassides…

Mis oli auväärsel direktoril selle peale kosta? Et teda oli valesti mõistetud, keegi ei plaaninud lapsi luku taha panna, see oli vaid kommunikatsioonihäire…

Nüüd on direktor läinud. Ja enam polegi ehk mõtet uurida, kes andis korralduse lapsed klassidesse sulgeda. Küsimus on tänasel päeval juba muus: kuidas sai võimalikuks, et suurel Tabasalu Gümnaasiumil oli direktor, kellel see “laste elimineerimise” korraldus ei olnud mitte esimene, mis lastevanematele ja kaaspedagoogidele tõsiselt vastukarva oli.

“Arutasime volikogus mitmel korral Tabasalu Gümnaasiumi juhtimise ja direktrissi sobivuse küsimust,” meenutab lähiminevikku volikogu liige Priit Kotkas. “Vallavanem Kaupo Rätsepp oli see, kes ainuisikuliselt ja väga jõuliselt direktrissi kaitses,” räägib Kotkas gümnaasiumi hiljutisest juhtimisstiilist.

Õpetajad-pedagoogid räägivad rohkem. Kõnelevad headest suhetest endise direktrissi ja vallavanema vahel. Ehk liigagi headest ja isiklikest suhetest vallajuhi ja temale alluva asutuse noore kena naisdirektrissi vahel? Ja need suhted lubasid vallavanemal kõigi teiste arvamust eirata.

Reedetud rahvas

Et oma vigadest õppida ei osatud, siis toimus järgmine avalike suhete korraldusest (loe: korraldamatusest) tingitud plahvatus 25. veebruaril. Õigemini pani 25. veebruaril Harku Valla Teatajas avaldatud Kady-Ann Suti kirjatükk “Harkujärvel ja Tiskres minnakse üle pinnaveetoitele” susisema pommi süütenööri, mis Harkujärve rahva rohkem kui vihaseks ajas, lausa avalikult vallavalitsuse vastu sundis meelt avaldama, protestiallkirju koguma.

“Alasniidu rahvas sai Kady-Anni kirjatükist teada, et meid sunnitakse joogiveena tulevikus kasutama AS Tallinna Vesi vahendusel Ülemiste järve vett,” räägib vallakodanike informeerimisest Harku järve taguse Alasniidu küla üks arendajatest ja esimestest asukatest, tuntud ärimees, kes oma nime paraku nimetada ei taha. “Me ei saa sellega leppida!”

Algas protestiallkirjade kogumine vallavalitsuse tegevuse vastu. Sest siiani on Alasniidu küla saanud oma vee 100 meetri sügavusest puurkaevust, mis asub Nõmme tänaval ja kuulub kohalikule ettevõttele Pillado OÜ.

“See vesi on väga kvaliteetne, ei sisalda mingeid kemikaale, meie ei taha Tallinna vett,” kõneleb Alasniidul elava perekond Ottise perepea Andres.

“Hakkasime vallavalitsuse sellise rahvaga kooskõlastamata tegevuse vastu allkirju koguma,” ütleb üks küla aktiviste. Ühe allkirjakogujana teab ta täpselt, mille vastu rahvas protestis.

“Osa elanikest ütles, et nemad Tallinnast siia sellepärast kolisidki, et keemiaga töödeldud joogivee kasutamisel tekkis lastel probleeme; teised kinnitasid, et Tallinna Vee pakutava joogivee maitse ei meeldi, Ülemiste järve pinnavee kvaliteeti ei saa võrreldagi kohaliku põhjavee kvaliteediga,” räägib aktivist protestide põhjustest. Kõige selgema erinevuse kahe vee vahel tõi välja kohalik kalakasvatushuviline: täites akvaariumi kohaliku põjaveega, ei juhtu kaladega midagi, valades akvaariumisse aga setitamata Ülemiste vett, on kaladel varsti kõhud ülespidi. “Järelikult on ikka veel ja veel vahe,” nendib aktivist elutargalt. Vallavalitsusele andis ta üle 250 allkirjaga protestikirja vallavalitsuse tegevuse vastu. Alla olid kirjutanud pea kõik Alasniidul elavate perede täiskasvanud esindajad. “Mina olin üks neist, kes arvas meie petitsioonis, et üleminek pinnaveele on oluline tagasiminek meie elukvaliteedis,” kõneleb aktivist ka teiste allakirjutanute eest. “See on oma rahva reetmine!”

Ei oldud rahul

3. märtsi õhtul toimus Alasniidu lasteaias avalik koosoleku, kus olid kohal suure segaduse põhjustanud Harku vallavalitsuse, AS Tallinna Vesi ja Pillado OÜ esindajad. Loomulikult oli kohal ka kohalik rahvas, protestijaid oli üle 40. Kuigi kohal oli ka vallavanem Kaupo Rätsepp, esindas vallavalitsust abivallavanem Vello Viiburg.

Abivallavanem Viiburg üritas põhjendada, miks selline veevahetus vajalik on: valla arengukava järgi peab piirkond kasvama, põhjavee ressursist aga kasvuks napib; ka on Harkujärve kool hoopis kolmandal veetoitel, saades joogi- ja tarbevee endise Cerese-aiandi vanast puurkaevust.

Kokkutulnute häältesumin tõendas, et abivallavanema seletustega rahul ei olda – piirkond võib kasvada, aga senistele elanikele on lubatud ikka joogiveeks kohalik põhjavesi.

Kui Tallinna Vee esindajad üritasid selgitada, et kahel veel vahet pole, läks avalikuks sõneluseks. Ja et kohalikke oli rohkem, sunniti veemüüjad vaikima.

Siis palus sõna vallavanem Kaupo Rätsepp, aga mitte vallavanemana, vaid kohaliku elanikuna. Kuigi Rätsepp soetas mõned aastad tagasi maja Tabasallu, kinnitas ta, et elab juba viis kuud Alasniidul vanemate juures. Kohaliku elanikuna ta sõna ka sai. Ja kohaliku elanikuna tõdes ka Kaupo Rätsepp, et vallavalitsus on teinud kommunikatsioonivigu, on ühepoolselt informeerinud elanikke vallavalitsuse tahtest, jättes kuulda võtmata kohalike elanike arvamused ja õigustatud soovid vallavalitsusele. Vallavalitsus pole teadvustanud, kui oluliseks peavad inimesed põhjavett.

“Veevaru on piisav, OÜ Pillado võib veega varustada kõik Alasniidu elanikud,” tõdes OÜ Pillado juhatuse liige Lauri Salu peale koosolekut. “Vald tahab kogu veevarustust enda kätte, et seda siis läbi valla vee-ettevõtte Strantum elanikele kallimalt müüa.”

Siiski otsustas rahvakoosolek – kuigi abivallavanem Vello Viiburg pidas seda ebaseaduslikuks ja halvasti ettevalmistatuks – anda Alasniidu külaseltsi valitud esindajatele volitus alustada Tallinna Vee, osaühing Pillado ja vallavalitsuse esindajatega uusi läbirääkimisi tingimustel millega protestija nõus olid: “vanadele” elanikele jääb endiselt alles põhjavesi, Harkujärve kooli ja uusasukaid – kuna “uutel” pole ootusi põhjaveele – hakkab veega varustama AS Tallinna Vesi.

Koosolek läks sumisedes laiali. Lootuses, et pärast tormilist õhtupoolikut vallavalitsejad siiski järeldused teevad ja oma sõna peavad.

“Üldiselt jäi külarahvas koosoleku tulemustega rahule. Tõestasime, et ka vallaelanike sõna maksab midagi, ei loe ainult ühe suhtekorraldaja kiidukõne vallajuhtidele. Tähtsaim on, et valla ja elanike koostöö sujub, kuigi seekord tuli seda koostööd elanike poolt natuke forsseerida, “sõnas külaseltsi üks aktiviste.

Nüüd ootab vallarahvas vallajuhtidelt sõnapidamist, mitte enam ilusaid sõnu.

Harku vallavalitsuse vastus Harju Elu artiklile

Antud artikli näol on tegemist ajakirjaniku Ülo Russaku pahatahtliku rünnakuga Harku Vallavalitsuse vallavanema, abivallavanema ja kommunikatsioonijuhi osas, kus kahjustatakse nimetatud isikute mainet valesüüdistustega ja heidetakse ette halba kommunikatsiooni ebapädevate näidete varal, tuginedes isiklikele hinnangutele ja emotsioonidele.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi endise direktori kavatsus, kus minister Ligi küllatuleku puhul sooviti esialgselt muuta tunniplaani, ei olnud kooskõlas Harku Vallavalitsusega ning toimus vallavalitsuse teadmata. Sama kinnitas vallavalitsus ka enda ametlikus seisukohas, taunides kooli taolist omapoolset algatust.

25. veebruaril ilmus Harku Valla Teatajas Kady-Ann Suti tehtud intervjuu AS Tallinna Vee esindajaga, kes selgitas, miks on vaja ühendada Tiskre ja Harkujärve veevarustus ümber Tallinna pinnaveetoitele, millest oli Tallinna Vesi ka varem elanikke teavitanud. Ühtlasi teavitati Harku Valla Teataja artiklis eesootavast kohtumisest märtsi alguses, kuhu Tallinna Vesi ja vallavalitsus ootasid elanikke, et arutada planeeritava muudatuse üle. Kohtumisel kuulati elanikud ära ning vaatamata esialgsele plaanile otsustati elanike soove arvestades otsida lahendus, kuidas piirkond siiski edasi jätta põhjaveetoitele.

Kogutud allkirjade näol ei olnud tegemist protestikirjaga Harku Vallavalitsuse ega selle kommunikatsiooni vastu, vaid pöördumisega, kus elanikud väljendasid enda ootust põhjaveega varustamise jätkamise suhtes AS-lt Tallinna Vesi.
Ajakirjaniku õigus arvamusele

ÜLO RUSSAK
ajakirjanik

Kas ajakirjanikul on õigust oma arvamust avaldada? Või on ajakirjaniku arvamus alati kallutatud, kantud soovist kellelegi tingimata „ära teha, kätte maksta“.
Siinkirjutatud loos on ajakirjanik jätnud paljude inimeste nimed välja kirjutamata, öeldes lihtsalt, et kõneles pedagoog, ärimees, külaseltsi aktivist. Ometigi need inimesed eksisteerivad kõik reaalsuses, toimetavad Harku vallas ja Alasniidu külas. Nende reaalsete sõnavõttude ja seisukohtade asjus on tõendid nii filmina videos kui kõnena diktofonil. Ainult et igal tavakodanikul on õigus jääda anonüümseks. Ja ajakirjaniku kohus ja õigus on kaitsta oma informatsiooniallikat. Selle pärast ei saa ka keegi öelda, et midagi selles loos oleks „külajutu tasemel.“
Iseküsimus on, miks Harku valla kodanikud kardavad oma nime avalikustamist seotuna mõne valda puudutava probleemse küsimusega. On see ainult tahe säilitada kodurahu vallas? Või on see teadmisest, et probleemide avalikustamise puhul sõidetakse avalikustajast lihtsalt „teerulliga“ üle. Vastus on – nii ja naa. Keegi meist ei taha tülisid koduvallas, ja samas on vald reeglina alati tugevam kui üksikisik.
Kõige selle pärast tuligi see kirjatükk avaldada. Et inimesed teaksid oma õigusi ja vald oma kohustusi. Pole ju vallavalitsus vallakodanike esindajate poolt ametisse palgatud mitte oma suhtekorraldusaparaadi poolt vallakodanikest üle sõitma neile kohta kätte näidates, vaid vallakodanikke teenima.
Ja ajakirjanikul on samasugune õigus oma arvamust avaldada nagu kõigil teistel kodanikel. Veel enam – ajakirjanik lausa on kohustatud oma arvamust avaldama. Ainult ühe nüansiga – ajakirjanik kirjutab oma arvamuse juurde ka oma nime.