Homme lõppev aasta oli pühendatud kõigele, mida pakub meri ja merekultuur. Nendesse päevadesse mahtusid rannaretked, kontserdid, fotokonkursid, merehariduse ning ohutuse õppetunnid ja palju muud. Algav, 2017. aasta on aga laste- ja noorteaasta, mis tipneb südasuvise laulu- ja tantsupeoga.
Päev pärast jõulupühi vestles Harju Elu merekultuuri aasta projektijuhi, Meremuuseumis töötava Karen Jagodiniga. “Teema-aasta saab läbi, kuid meri jääb. Paar päeva tagasi viskasin kommunikatsioonijuht Kristi Hürriga ja teiste kolleegidega nalja: kui oleks veel üks aasta merekultuurile pühendatud, siis teeks palju rohkem,” ütles Jagodin.
Ta lisas, et merekultuuri aasta on andnud uusi mõtteid ning ideid. Koostöövõrgustik on laienenud üle Eesti ning lisandunud on kuhjaga kogemusi. “Samas ma ei kahetse midagi. Kõik, mida 2015 lõpus sai plaanitud ja välja mõeldud, sai ka tänavu ära tehtud. Olen väga rahul,” kiitis naine.
Ta ütles, et Eestis on väga palju huvitavaid ning tegusaid inimesi. Kogukonnad on muutunud aina tugevamaks ning võtavad rohkem kohalikku elu korraldada. Seda ka merekultuuris. “Teema-aasta saab läbi, kuid meri ja kultuur jäävad. Edasi tegutsevad ka vahvad erialamuuseumid ehk Eesti meremuuseum, Viimsi rannarahva muuseum ja Käsmu muuseum. Kõik see annab kokku suure jõu,” rääkis Karen Jagodin.
Populaarsed rannaretked
Aasta alguses saatsid paljud seltsid, seltsingud ja MTÜd enda ideid merekultuuri aasta konkursile. Osa neist said ka toetuse. Harjust eraldati raha kolme saare rahva kinoõhtule ning viimsilaste Henri Silluta ning Roger Rikbergi raamatule “Purjetamise käsiraamat algajale”.
Ühed suurimad ettevõtmised olid üle-eestilised rannaretked. Kokku korraldati neid 24 laupäeval. “Üks viimaseid oli oktoobri teisel laupäeval Hiiumaal. Veidi enne seda oli Jõelähtme vallas Neeme küla retk. Pranglis olime ka septembris,” meenutas naine.
Juulis-augustis matkati Viinistul-Mohnis-Pärispeal, Juminda poolsaarel, kevadel Suurupis-Rannamõisas, Viimsis ja Pakri poolsaarel. Lisaks oli muinskaitsepäevadel rahvale avatud Suurupi ülemine ja alumine tuletorn, soojal ajal oli lahti ka Pakri tuletorn.
Mais toimus Lääne-Harjumaal muuseumiöö retk Pakri tuletorni, Madisele ja Ristile. “Muuseumiöö oli pühendatud loomulikult merele ja merekultuurile. Toimus bussiretk Lääne-Harjumaale ehk Paldiskisse, Madise ja Risti kirikusse ning Padisele. Kõik retked olid huvilistest tulvil ning kohad broneeriti varakult,” ütles Jagodin. Lisaks toimusid noorte pop-up suvekoolid Meresõber Tallinnas ja Lohusalus.
Teema-aasta fotokonkursi esikolmiku fotod olid tehtud Tallinna ja Viimsi piiril Merivälja muulil. Haridusprogrammi raames jõudis merekultuur üle Eesti 10 000 õpilase ja täiskasvanuni. Kokku andis tunde 130 eksperti. Harjus jõuti 108 tunniga 44 kooli ja kümnesse firmasse.
Filmiõhtu Keri saarel
Milline oli Karen Jagodini tänavune suurim elamus? Ta ütles, et see oli kahtlemata Keri saare kinoõhtu. “Alguses oli see plaanitud kolme saare rahvale ja suvitajatele. Aga lõpuks kogunes Kerile viie saare rahvas – Keri, Prangli, Aksi ning lähiümbruse saarte elanikke. Osales paarkümmend inimest. Vaadati filme, tehti sauna ja tutvuti omavahel,” kirjeldas Jagodin. Tasub märkida, et sügisel ilmus rannarahva muuseumi koostatud mitmesajaleheküljeline raamat Pranglist.
Merekultuuri aasta on homsest õhtust ajalugu. Kas uuel aastal ka sarnaseid ettevõtmisi korraldatakse? “Paljud programmid jätkuvad. Harjumaa muuseumi retked on näiteks väga populaarsed ning neid tahetakse edasi korraldada,” lubas Jagodin. Uuel aastal algab TTÜ mereakadeemia rändav haridusprogramm. Pop-up koolitus Meresõber läks programmi “Eesti vabariik 100”. Seda korraldab aastatel 2017-2018 Eesti jahtklubide liit. 24. märtsil avatakse Lennusadamas suur päästenäitus. Seal on ka teavet Harjumaa päästeloost, -vahenditest ja merepäästejaamadest. Murastest toodi näitusele piirivalve kolledži ees seisnud kopter Mi-8. Näha saab ka vana päästepaadi koopiat.
