Milliseks hindab selle aasta põllusaaki põllumees? Milline on üldse Eesti põllumajanduse hetkeseis? Ja et Eesti põllumajandus on veerenud turumajanduse ameerika mägedel juba veerand sajandit, siis mis on selle veeremise hind?
Tutermaal pole mägesid. On keskmist sorti paepealsed põllud ja rohumaad. Nagu Põhja-Eestis ikka. Ja rohumaade ja põldude keskel, Keila külje all seisavad Metsaküla Piima ASi suured tootmishooned. Ja mitte väga suur kontorihoone. Seal ongi firma tegevjuhist agronoom Lauri Lepassaar kõigile keerulistele küsimustele nõus vastama.
„See põlluaasta just kõige parem pole, varajane oder andis tagasihoidliku saagi, nii kolm tonni hektarilt. Seda on tonni võrra vähem kui aasta tagasi,“ räägib tegevjuht saagist, mis juba põldudelt toodud.
„Loodame nüüd rohkem taliviljale, aga tundub, et seegi lootus on natuke nutune. Eelmisel aastal saime hektarilt 6,7 tonni talivilja märjas kaalus arvestatuna, sel aastal nii palju ei tule. Triticale hävis talvitudes hoopis, tuli ümber künda,“ võtab Lepassaar põldudelt saadu kokku.
Aga see pole veel kõik. Metsaküla Piima põhitoodanguks on ikkagi piim. Sellepärast tuleb varuda ka karjale sööta. „Kaks niidet on tehtud, kolmanda niitega saame söödavaru varutud,“ on Lepassaar kindel.
Läheb Lätti ja Leetu
Et tänapäeval robot lehma lüpsab, pole kellelegi uudis. Tutermaal on neid lüpsjaid 8. Ära tuleb lüpsta 540 lehma.
„Esimesed robotid said lauta 5. septembril 2009. Siis oli masinaid neli,“ tuleb firma suuromanik ja juhataja Jaan Metsamaa appi minevikku meenutama Ka lehmi oli siis poole vähem. Nende aastatega on kasvanud lehmade arv kaks korda, piimatoodang aga kolm korda, päevas lüpsavad Metsaküla Piima lüpsiloomad kokku keskmiselt 14-15 tonni. Aasta keskmiselt annab Metsaküla farmi lehm 10 200 kilogrammi piima. Selle näitajaga ei jää farm alla ka Euroopa edukaimaile piimatootjaile.
Kogu selle suure koguse piima ostab kokku tulundusühistu EPIKO, kes veab piima ümbertöötlemiseks ka Lätti ja Leetu.
„Ega sealt raha rohkem tule, ikka 200 euro kandis tonnist, kolmandiku vähem kui veel veel mõni aasta tagasi, aga Eestis pole lihtsalt enam piima ümbertöötlemiseks võimalusi ja võimsusi,“ kinnitab asjatundjast peremees. Varem müüs farm piima ka TEREle, aga…
Tere võttis raha
„Kaua sa müüd, kui toodangu eest raha ei saa,“ ütleb Jaan Metsamaa (meie intervjuu toimumise ajaks polnud veel teada Tere juhi Oliver Kruuda vahistamine süüdistatuna maksupettuses). AS Tere pankrotipessa jäi ka Metsaküla Piimal kinni korralik summa raha.
„Nii et – TERE küll, aga sellest rahast on EPIKO tõenäoliselt ilma,“ hindab peremees hetkeseisu. Siiski ei kõla ta jutt lootusetult. „Riigi ja tootjate ühisettevõttena on plaanis ehitada uus võimas piimakombinaat. Siis ei väärista Eestimaal toodetud piima teised,“ on Metsamaa optimistlik. „Pealegi – paljud farmid on uuendustega kaasa läinud, ostnud uue moodsa tehnika. Nüüd tuleks ühiste jõududega ehitada ka töötlemiskeskus.“
Praegu peab kogenud põllumees piimatootmist aga riskibisnisiks.
„Läinud suvel teenisime teravilja müügist hea raha, saime piimaga teenitud kahju katta. Kuidas sel aastal läheb, veel ei tea,“ kõneleb Eesti üks edukamaid piimatootjaid.
Jaan Metsamaa kommentaar möödunud aastatele
Aastad pole võrreldavad, igal ajal on omad plussid ja miinused. 25 tagasi töötas põllumajanduses rohkem inimesi, palju oli käsitsitööd ja töö oli palju raskem. Nüüd nõuab töö rohkem teadmisi – lüpsjate asemel on laudas lüpsioperaatorid.
Samasuguse arengu on läbi teinud ka meie lüpsikari. Kui 25 aastat tagasi oli keskmine väljalüps 4000 kilogrammi lehma kohta, siis nüüd on see Eestis keskmiselt 8400 kilogrammi. Selle näitaja poolest on Eesti üks edukamaid Euroopa riike. Samas pole meil enam võimsusi ja võimalusi piima ümbertöötlemiseks. Eestis toodetud piima vääristavad teiste riikide töötlejad.
