Möödunud aastal toimus rekordiliselt vähe tulekahjusid ning neis ka hukkus inimesi vähem kui kunagi varem, kuid uppumissurma suri rohkem inimesi ning liiklusõnnetustes hukkunute arv tõuseb vaikselt, aga järjepidevalt. Trendi muutmiseks on vaja enam panustada, sh päästjate palkadesse ning ennetustegevusse ja järelvalvesse.
2024. aastal said päästjad ja demineerijad 26 313 väljakutset, pääste- ja demineerimissündmuseid oli 11 883. Võrreldes viimaste aastatega on väljakutsete ja päästesündmuste arv mõne tuhande võrra väiksem. Demineerijad hävitasid 6622 lõhkekeha.
Päästeameti peadirektor Margo Klaosi sõnul on amet viimasel aastal saanud juurde olulist päästevõimekust ja -tehnikat ning tõusnud on nii päästjate kui ka Eesti ühiskonna turvalisus. „Ohtliku tööga peaks kaasas käima ka väärtustav palk, mis pole päästeametis kahjuks tõusnud juba mitu aastat,“ nentis Klaos.
Ka siseminister Lauri Läänemets rõhutas muret päästjate palga pärast.
„Siseministrina on mulle oluline murekoht, kuidas leida poliitiline kompromiss ja võimalus, et tagada päästjatele tulevikus väärikas palk, mis täna on riigi keskmisest taas maha jäämas,“ ütles Läänemets.
Lõviosa hukkunutest suitsuandurita kodudes
Tulekahjude arv oli eelmisel aastal ligi 700 võrra väiksem kui 2023. aastal. Kõige enam vähenes metsa- ja maastikutulekahjude arv, mida oli võrreldes 2023. aastaga üle poole võrra vähem – seda vaatamata asjaolule, et eelmine aasta oli üks soojemaid ja sademeid oli keskmisest pigem vähem.
Ka kodudes juhtub tulekahjusid aasta-aastalt aina vähem. Eelmisel aastal oli kodudes 473 tulekahju. Paraku hukkus neis siiski 34 inimest. Päästjad tõid tulest välja 83 inimest.
Hukkunute ja vigastatute arvu kasv viitab vajadusele panustada rohkem ennetustegevusse ja järelvalvesse, samuti teede korrashoidu, mis enesestmõistetavalt nõuab raha ja valitsuse prioriteetide seadmist suunda, mis vähendaks iga-aastast surmade arvu.
Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega, kelle keskmine vanus on 61 eluaastat. Tules hukkunud on valdavalt joobes (2024. aastal ligi 65%). Tulekahju saab ka väga tihti alguse suitsetamisest (2024. aasta tulekahjudes hukkunuist 18). Suitsuandur oli puudu 81% kodudest, kus inimesed tulekahjus hukkusid, mis näitab, et kuigi päästeamet on teinud kontrollreide ja tegelenud ennetustegevusega, on seda veelgi enam vaja teha.
Pooled uppunutest olid joobes
Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal 42 inimest, mida on viie võrra rohkem kui 2023. aastal. Hukkunute keskmine vanus oli 57 aastat. Alkoholi- või narkojoobes või joobekahtlusega olid uppunutest pooled. Kõige sagedamini uputi suplemisel (10 inimest) või veekogust möödumisel ja veekogu ääres töötades (11 inimest). 13 inimese puhul ei ole täpselt teada, kuidas nad vette sattusid. Kümblustünnis uppus kolm inimest.
On masendav, et vaatamata pidevale tähelepanujuhtimisele hüppavad inimesed sõna otseses mõttes endiselt tundmatus kohas vette.
Päästjad päästsid erinevatest ohuolukordadest 320 inimest sh 184 liiklusõnnetustelt, 83 tulekahjudest ja hoonetulekahju ohu sündmustelt, 46 veeõnnetustest, neli gaasilise reostumise sündmustelt, kaks varingult ja üks raudteeõnnetuselt.
Liiklusõnnetuste ja neis hukkute arv kasvab
Liiklusõnnetuste arv on transpordiameti andmeil paraku järjepidevalt tõusnud: 2020. aastal 1406, mullu juba 1915. Samuti on kasvanud liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arv: 2020. aastal vastavalt 1617 ja 59, 2024. aastal 2156 ja 69 inimest.
Ühesõidukiõnnetusi toimus 832, jalakäijaõnnetusi 291, kokkupõrkeid 694 ja muid õnnetusi 90. Harju maakonnas toimusid ligi pooled õnnetustest – 1025, milles sai viga 1092 ja hukkus 24 inimest.
Hukkunute ja vigastatute arvu kasv viitab vajadusele panustada rohkem ennetustegevusse ja järelvalvesse, samuti teede korrashoidu, mis enesestmõistetavalt nõuab raha ja valitsuse prioriteetide seadmist suunda, mis vähendaks iga-aastast surmade arvu.
Kuritegevus tervikuna on vähenenud
Eesti ametkonnad sõlmisid äsja hea samariitlase akti, mille kohaselt ei karistata edaspidi uimastitest põhjustatud tervisemure tekkimisel abi kutsujat ega -vajajat uimastite tarvitamise ja väikeses koguses omamise eest. 2023. aastal suri Eestis uimastite tõttu 113 inimest, möödunud aastal esialgsetel andmetel 91 inimest.
Justiitsministeeriumi andmeil peatus registreeritud kuritegude arvu 2009. aastal alanud langus 2017. aastal ning seejärel on nende arv püsinud praktiliselt samal tasemel. Varavastased kuriteod moodustavad kuritegudest suurima osa, kuid nende arv ja osakaal on järjekindlalt vähenenud.
Justiitsministeerium kinnitab, et kõige raskemate vägivallakuritegude arv on jätkuvalt languses ja ühiskonna turvatunne on kasvanud. Loodetavasti see trend jätkub.
