Äsja kohtasin üht väga rõõmsat pensionäri. Oma pangakontot vaadates oli ta avastanud, et seni laekunud 648 euro asemel oli jaanuaris tema arvele kantud 705 eurot, tervelt 57 eurot varasemast enam.

Ees ootab veel indekseerimisest tulenev 88-eurone pensionitõus. Muidugi pani see inimese rõõmustama. Vastab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa.

Millest selline pensionitõus?

1. jaanuarist toimus pensionidega kaks suuremat muudatust. Esiteks tõusis pensioni baasosa 20 euro võrra pea kõigil, välja arvatud eripensioni saajatel. Samuti suurenes rahvapension 20 euro võrra. Teiseks kehtib 1. jaanuarist kõikidele vanaduspensioniealistele ja ka neile, kes jõuavad sellesse ikka 2023. aasta jooksul, 704-eurone maksuvaba tulu.

Kui 2022. aastal kehtis kõikidele pensionäridele üldine maksuvaba tulu 500 eurot, mis sissetuleku kasvades vähenes, siis jaanuarist 2023 on vanaduspensioni ikka jõudnutele maksuvaba tulu 704 eurot, mis ei vähene pensioni kasvades ega ka siis, kui pensionär otsustab tööl käimist jätkata.

704-eurose tulumaksuvabastuse arvestamisel on oluline inimese vanus, mitte pensioni liik: kui näiteks paindliku pensioni saaja on vanaduspensionieas ehk vähemalt 64 aasta ja 6 kuu vanune, siis rakendub 704 eurot maksuvaba tulu tema pensionile automaatselt.

Kas ka lastelt saadav osa suurenes?

Laste kasvatamise eest makstav pensioniosa eraldi 2023. aasta jaanuaris ei suurenenud.

Kui palju keskmiselt suurenes Eestis pension, kui palju inimesi sellest võitis?

Pensioni baasosa tõus suurendab enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja igakuulist pensioni. Pensioni maksuvaba tulu summa suurenemine puudutab kõiki neid vanaduspensionieas olevaid pensionäre, kelle pension või kogusissetulek ületab 500 eurot kuus, sest kui igakuine sissetulek jääb alla 500 euro, siis see summa oli tulumaksuvaba ka varem.

Kui palju suureneb sel aastal pension indekseerimisega aprillis?

Lisaks erakorralisele pensionitõusule ja pensioniealiste tulumaksu muudatusele alates jaanuarist, suurenevad pensionid ka 1. aprilli indekseerimisega ning keskmine vanaduspension tõuseb prognoosi kohaselt täiendavalt umbes 88 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 704 eurot. Samuti suureneb indekseerimisel rahvapension, mille uueks suuruseks on prognooside kohaselt ligikaudu 338 eurot.

Miks seekord pension nii tublisti tõusis ja veel tõuseb? Harju Elu palus pensionitõusu kohta avaldada arvamust ka poliitikutel.

Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna liige

Keskerakond on ainsa Eesti erakonnana seisnud järjepidevalt eakate toimetuleku ja erakorralise pensionitõusu eest. Viimasest seitsmest erakorralisest pensionitõusust on kuuel olnud otsustajaks Keskerakond.

Oleme seisnud ka nende pensionäride eest, kes on näinud vaeva laste kasvatamisega. 2021. aasta kevadel – ka siis kandis Keskerakond valitsusvastutust – tõstsime pensionilisa iga lapse kasvatamise eest.

Tasub meenutada, et otsus tõsta käesoleva aasta alguses erakorraliselt pensione ja vabastada keskmise vanaduspension tulumaksust, võttis vastu valitsus, kus oli osaline ka Keskerakond. Koos 1. aprillil toimuva pensioni indekseerimisega tõuseb keskmine pension 704 euroni. See on tore, aga möönan, et kõrge inflatsiooni tingimustes on seda vähe, sest see ei kata hinnatõusu mõjusid.

Usun, et vajadust pensionitõusule tähelepanu pöörata, mõistavad kõik. Seepärast läheb Keskerakond riigikogu valimistele vastu lubadusega tõsta keskmine vanaduspension nelja aasta jooksul vähemalt 1000 euroni. See on reaalne eesmärk, kuid nõuab poliitilist tahet. Nimelt tõuseks praeguse prognoosi järgi aastaks 2026 keskmine vanaduspension pelgalt indekseerimise toel 836 euroni. Aga kui pensioni baasosa ka erakorraliselt tõsta, siis jõuaksime 1000-eurose pensionini kordades kiiremini.

Igal eakal on õigus oma eluõhtut inimväärselt veeta, sest ta on selle välja teeninud.

Mart Võrklaev, Eesti Reformierakonna liige

1. jaanuaril jõudis meie eakateni pikalt oodatud pensionitõus, mis jätab vanaduspensionäridele suurusjärgus 50 eurot rohkem kätte, töötavatele pensionäridele aga koguni kuni 160 eurot. Pensionitõusul on kaks põhjust: esiteks tõime pensionärid välja Jüri Ratase valitsuse kehtestatud maksuküüru alt.

1. jaanuarist on pensioniealistele maksuvaba 704 eurot, sõltumata sellest, kui suur on nende muu sissetulek. See on eriti suur asi näiteks pensioniealistele õpetajatele või perearstidele, aga ka kõigile teistele töötajatele, kellele maksuküüruga pandi kukile täiendav maksukoormus, kuigi riigina räägime igal sammul, kui tänulikud me neile oleme, et nad meile tööjõuturul appi on tulnud.

Teiseks kasvas eakatele laekuv rahasumma täna 20-eurosele erakorralisele pensionitõusule, mille leppis kokku Kaja Kallase esimene valitsus. Pensionitõusudega soovime toetada eakate hakkamasaamist keerulises hinna- ja energiasõja olukorras, seega on need üldised ega adresseeri eraldi rohkem lapsi üles kasvatanud eakaid.