Iga aeg saab ükskord otsa. Nii minule ka Harju Elus olemise ja lehe tegemise aeg.
„Kirjastaja Ülo Russak ostis maakonnalehe Harjumaa ning tahab seda senisest tunduvalt tugevamaks ja levinumaks teha,“ tsiteeris mu toonaseid eesmärke 10. märtsil 2010 Postimees.
Elujõulisemad meediaväljaanded olid paremad ajakirjanikud Harju Elust endale värvanud ja koos ajakirjanikega olid läinud ka lugejad. Ajalehe Harjumaa trükiarv oli 1000, millest enamik läks makulatuuriks. Sõnaga – leht oli praktiliselt pankrotis.
Enne kui tollase omaniku Ahto Kaljusaarega ostulepingule alla kirjutasin, sõitsin ühest Harjumaa otsast teise, Paldiskist Loksale, kokku 120 kilomeetrit. Sellel maalapil elas ja elab rohkem kui kolmandik Eesti inimestest, siin luuakse suurem osa meie SKPst. Oma korralikku ajalehte aga maakonnal polnud – see oli esimene mõte toonasel teekonnal. Küll oli toeks selle aja maavanema, tänase Loksa linnapea Värner Lootsmanni kindel soov taastada Harjumaal üks hea ajaleht. Sellest hoolimata, et juba siis kõneldi paberlehe peatsest surmast, eriti kirjutas sellest Äripäev.
Harju Elu sai tagasi oma ilusa nime
Ostsin lehe ära. Esimene, mille ära muutsin, õigemini ennistasin, oli lehe nimi. Harjumaast sai taas Harju Elu. Õhtulehest tuli tagasi maakonda hästi tundev ajakirjanik Allar Viivik, küljendama asus varemgi Harju Elu teinud Lauri Lumiste. Nii me startisime. Praktiliselt koos 2007. aasta aprillirahutustele järgnenud majanduskriisiga.
Kitsikuses olles tulin ideele hakata ajalehte tegema ka Harjumaa omavalitsustele – Kiilile, Harkule, Kosele, Kernule. Tollase 24 omavalitsuse häälekandjast oli Harju Elu täpsemalt selle juriidilise keha, Harjumaa Ühinenud Meedia teha kolmandik ehk kaheksa lehte. Tööd oli palju, aga elu polnud paha. Kuigi – eriti konkurentide suu läbi – kerkis küsimus: kas Harju Elu jäi omavalitsustega koostööd tehes ikka sõltumatuks maakonnaleheks? Ikka see igivana küsimus – kui sõltumatu saab olla meedia? Päriselt sõltumatu ei saa meist olla keegi.
Lood tõestasid
Parimaks vastuseks sellele kriitikale olid ehk lood meie lehes – paljastasime Harjumaa Omavalitsuste Liidu tollase juhi dokumentide võltsimise, kritiseerisime kirikutegelase Jüri Ehasalu kahepalgelisust suhetes KGBga. Eks selle eest tuli ka mitmel korral Avaliku Sõna Nõukogule aru anda. Aga kaotajaks Harju Elu ei jäänud. Harju Elu muutus oli muutunud selliseks nagu seesama Postimees mu sõnu tsiteeris: „Värske leheomanik kinnitas, et leht ei ole tema kujutluses liiga elitaarne, aga ei tohi olla ka liiga kollane.
