Kui räägitakse sünnitusjärgsest depressioonist, mõeldakse enamasti noori emasid, kes on lapse sünni järel ülekoormatud, väsinud ja emotsionaalselt kurnatud. Kuid sama sügav ja tõsine võib olla ka isa kurvameelsus.
Meeste sünnitusjärgne depressioon jääb aga sageli märkamatuks – nii partnerite, pereliikmete kui ka spetsialistide silmadele. Psühholoogi ja psühhoterapeudi Karmen Voolu (pildil) sõnul on aeg murda müüt, et lapse sünd mõjub meestele ainult rõõmu ja motivatsiooni allikana – tegelikkuses võib see olla emotsionaalselt üks keerulisemaid perioode nende elus.
„Sünnitusjärgne depressioon ei ole ainult naiste mure,“ rõhutab Karmen ja lisab, et: „ka isad võivad kogeda tugevat meeleolulangust, ärevust ja üksildust, kuid nende puhul väljendub see sageli teisti – rohkema ärrituvuse, emotsionaalse eemaldumise või töösse ja hobisse uppumise näol.“
Kuigi sümptomid on meeste ja naiste puhul üldjoontes sarnased, väljendub meeste depressioon tihti käitumuslikult. Nad võivad vältida lapsega suhtlemist, muutuda endassetõmbunuks, keskenduda ülemäära tööle või muudele perevälistele tegevustele. „Mehed võivad küll väliselt tunduda funktsioneerivatena, kuid tegelikult põgenevad nad iseenda tunnete eest,“ selgitab Vool.
Hormoonid ja unepuudus – nähtamatud mõjutajad
Kuna meeste kohanemine uue elukorraldusega jääb sageli tagaplaanile, võib nende vaimse tervise raskuseid olla keeruline märgata. „Sageli arvavad nii partner kui ka mees ise, et tegemist on lihtsalt stressi või väsimusega. Kuid kui ta ei tunne enam rõõmu, väldib lähedasi ja tõmbub pereelust kõrvale, on see märk, et midagi on valesti,“ lisab ta.
Teadusuuringud kinnitavad, et sünnitusjärgsel perioodil toimuvad muutused samamoodi ka meeste kehas. „Testosteroonitase hakkab meestel langema juba lapseootuse ajal,“ ütleb Karmen Vool. „Samas muutuvad ka östrogeeni, prolaktiini, vasopressiini ja kortisooli tasemed, mis mõjutavad emotsionaalset stabiilsust ja lapsega seotuse tekkimist.“
Langenud testosteroonitase võib viia energiapuuduse, motivatsiooni languse ja madalama seksuaalse huvini. Ka unepuudus mängib olulist rolli – see tõstab stressihormooni kortisooli taset ning vähendab võimet jääda rahulikuks ja mõelda ratsionaalselt. „Kui magamata isa peab samal ajal täitma töö- ja pereootusi, on tal raske säilitada tasakaalu. Pidev väsimus võib viia frustratsiooni ja lootusetuseni,“ kirjeldab Vool.
Lisaks mõjutavad depressiooni kujunemist ka psühholoogilised tegurid: varasemad vaimse tervise probleemid, toetuse puudumine, suhete pinged ja majanduslik ebakindlus. „Ühe partneri vaimne seisund mõjutab otseselt ka teist – kui ema on sünnitusjärgselt depressioonis, on suurem tõenäosus, et ka isa meeleolu langeb,“ ütleb Vool. Samasugune mõjutus toimib ka vastupidi – mehe depressioon võib raskendada ka naise taastumist ja pere üldist toimimist.
Kui isa jääb märkamatuks
Depressiooni tähelepanuta jätmine võib mõjutada kogu perekonda. „Kui üks vanem on emotsionaalselt kättesaamatu, mõjutab see ka lapse kiindumussuhet ja arengut,“ hoiatab Karmen Vool. Uuringud on näidanud, et depressiivsete isade lastel võib esineda rohkem käitumisraskusi, sotsiaalseid probleeme ja madalamat enesehinnangut. „Isa on lapse jaoks tohutu turvatunde allikas. Kui see allikas on kuiv, kannatavad kõik – laps, partner ja mees ise,“ lisab ta.
Eraldumine või vältimine pereelus ei ole lihtsalt mehelik viis kohaneda. Sageli tõlgendatakse seda valesti, näiteks võidakse öelda, et „ta lihtsalt ei tea, mida beebiga peale hakata“ või „mehed peavadki tööle keskenduma“. Tegelikult võib see olla abipalve, mida ka mees ise ei oska sõnadesse panna.
Isade puhul on abi otsimine tihti keerulisem, sest ühiskondlik surve olla tugev paneb neid oma tundeid varjama. „Meestel on raske tunnistada, et nad ei tule toime. Seetõttu on väga oluline, et partner, lähedased või sõbrad julgeksid sekkuda ja küsida, kuidas ta tegelikult end tunneb,“ soovitab Karmen.
Depressiooni tähelepanuta jätmine võib viia kroonilise seisundini. „Kuigi mõnikord võib meeleolu aja jooksul paraneda, jäävad aluspõhjused lahendamata ja risk kordumiseks suureneb,“ rõhutab ta. Abiks on nii paariteraapia kui ka individuaalne nõustamine. „Kognitiiv-käitumuslik ja skeemiteraapia on meeste puhul väga tõhusad, aidates mõista, miks teatud olukorrad tekitavad tugevaid emotsioone ja kuidas neid ümber kujundada,“ selgitab Vool. Vajadusel võib toetavalt kasutada ka ravimite tuge, kuid see ei ole esmane lahendus – pigem abivahend, mis aitab teraapias tulemuslikumalt osaleda.
Kuidas ennetada ja vaimselt valmistuda
Ennetus algab teadlikkusest. „Suureks toeks on teadmised –juba enne lapse sündi tasub mõlemal vanemal end kurssi viia, mis muutused nende pere ees ootamas on,“ soovitab Karmen Vool. Oluline on, et mõlemad osaleksid lapse eest hoolitsemisel ja planeeriksid ette, kuidas sünnitusjärgsel ajal üksteist toetada.
Sotsiaalne tugivõrgustik nagu sõbrad, sugulased, vanemad võib olla asendamatu. „Abi majapidamises, toidu valmistamisel või suuremate laste eest hoolitsemisel annab vanematele hingamisruumi,“ ütleb Vool. Samuti on tähtis, et kummalgi oleks võimalus ka omaette taastuda ja tegeleda asjadega, mis annavad jõu-
du.
„Kommunikatsioon ja usaldus on paari jaoks võtmesõnad. Kui tunneme end mõistetuna ja hoituna, talume stressi paremini. Ka meeste puhul on vähemalt ühe lähedase sõbra olemasolu vaimsele tervisele tohutult toetav,“ rõhutab ta.
MÄRKA SÜMPTOMEID
Sünnitusjärgse depressiooni märgid meeste puhul
- Sage ärrituvus või vihapurse
- Lapse ja partneri vältimine, eemaldumine
- Süvenev üksildustunne, suhtluse vältimine
- Liigne tööle või hobidele keskendumine
- Motivatsiooni kadumine, huvi puudumine tavapäraste tegevuste vastu
- Unehäired, energiapuudus, lootusetuse tunne
- Sõltuvuskäitumine (alkohol, nikotiin, hasartmängud)
- Eneseväärtuse langus või tunne, et ta on halb isa või partner
HEA TAEAD
Kust abi saada
- Perearst – saab hinnata seisundit ja suunata edasi spetsialistile
- Psühholoog ja psühhoterapeut (sh pere- või individuaalteraapia)
- Vaimse tervise õde või nõustaja perearstikeskuses
- Tugikeskused (nt Peaasi.ee, Eluliin 655 8088)
- Tugigrupid värsketele isadele ja vanematele
