Pikaaegne Aruküla põhikooli direktor Avo Möls on vabariigi uudiskünnise ületanud sellega, et soovib jätkata mullu koolis 8. ja 9. klassides moodustatud tasemeklassidega, mille aluseks on kõigi õppeainete keskmine hinne. Haridusministeerium ja õiguskantsler seda lubada ei taha. Intervjuus Harju Elule selgitab koolijuht asjade tagamaid.

Olete Aruküla kooli direktor juba 30 aastat. Kuidas on olnud nii pikka aega ühte kooli juhtida? Millised on olnud suurimad väljakutsed, saavutused, probleemid, sh ka lahendamata mured?

Ametit vastu võttes ei aimanud ega ei arvanud, et see nii läheb nagu on läinud. Koostöö on kolleegidega sujunud ja oleme koos liikunud ühiste arengusuundade poole. Töö ei ole veel ära tüüdanud.

Tehtut hinnaku teised, ei ole ennast kiitva inimese tüüpi. Peamine on kooli juures see, et oleks õpetajad klassis, tunnid toimuksid ja õppetöö laabuks tõrgeteta. Praegu on probleemiks füüsikaõpetaja otsimine. Hetkeolukorras paistab tunneli otsast valgust. 2003. aastal valmis spordisaal, 2010. aastal toimus koolimaja täisrenoveerimine, 2019. aastal staadioni renoveerimine, spordisaali ja algklasside hoone juurdeehitus.

Kas on olnud pakkumisi või soovi mõnda teist kooli juhtida? Kas olete rekordiomanik – kõige kauem sama kooli juhtinud direktor?

Vihjeid on olnud, ei ole huvi tundnud. Rekordiomanik ma kindlasti ei ole, meil maakonnaski on pikema staažiga direktoreid olnud. Ega ma ole ka arvestust pidanud.

Olete sattunud uudistesse sellepärast, et soovite moodustada kõigis õppeainetes tasemeklassid keskmise hinde alusel. Õiguskantsler teatas, et seadus ei luba õpilasi sel moel sunniviisiliselt ümber tõsta. Samuti ei ole seadusega kooskõlas, et algklassides moodustatakse eesti keeles ja matemaatikas keskmise hinde alusel temporühm. Palun selgitage, mis on täpsemalt teie plaan ja miks see hea on? Mida tähendab „temporühm“?

Meil on sellel õppeaastal õpirühmad 8. ja 9. klassis. Alustasime ülemöödunud õppeaastal üheksandate klassidega, eelmisel õppeaastal oli kaasatud kolmas kooliaste (7.–9. klass). Aluseks oleme kasutanud õpilase keskmist hinnet kõigis õppeainetes kokku. Praegu oleme tavaõpilased jaganud kolme õpirühma nii 8. kui ka 9. klassis, kuna lihtsalt õpilasi on kolme klassi jagu.

„Meie eesmärk on olnud luua õpilastele nende vajadustele vastav õppekeskkond. Kõigil õpilastel on õigus saada oma võimetele vastav töökeskkond.“
Avo Möls

Algklassides ei ole veel sellist vajadust tekkinud ja me ei ole algklassides rakendanud selliste õpirühmade moodustamist. Meie eesmärk on olnud luua õpilastele nende vajadustele vastav õppekeskkond. Kõigil õpilastel on õigus saada oma võimetele vastav töökeskkond. Me ei ole kasutanud temporühma mõistet, sest see tähendaks õpilaste jaotamist igas aines õpilaste võimekuse alusel. Temporühmas valitakse töö tegemise kiirus rühma taseme põhjal – kes aeglasemalt, kes kiiremalt.

Olete öelnud, et õpilased ja vanemad on süsteemiga rahul, koolis on lõppemas ka küsitlused. Millised olid küsitluse tulemused? Mida arvavad lapsed, milline on vanemate suhtumine?

Küsitlustes on alati kaks vastandlikku seisukohta. Kellele meeldib, kellele mitte. Lastevanemate küsitlusele laekus 86 vastust, õpilastelt 87. Õpilasi on 8. ja 9. klassides kokku 92. Osalus oli väga heal tasemel, usaldusväärsus kõrge.

Õpilastest vastas küsimusele, kas tahate tagasi minna varasematesse klassidesse pooldavalt 38,3 %, eitavalt 61,7 %. Vanematest vastavalt 38,4% ja 61,6%. Kokkulangevus on väga suur.

Küsimusele „Kas pooldate õppeaasta lõpus keskmise hinde alusel õpilaste õpirühmadesse jaotamist ka edaspidi?“ olid tulemused õpilastel 55,1% ja vanematel 52,3 %, vastu vastavalt 44,8% ja 47,7%.

Kolmas küsimus – kas pooldate uuel õppeaastal õpilaste õpirühmadesse jaotamist aineõpetajate ja tugispetsialistide hinnangu põhjal – vastati õpilaste poolt pooldavalt 44,8% , ei poolda 55,2%. Vanemate vastustest selgus, et 70,9% pooldab ja 29,1% ei poolda. See oli ainuke küsimus, kus õpilaste ja vanemate vastused erinesid.

Mida arvate riigi seisukohast: „Nüüdisaegne õpikäsitus ei välista iseenesest rühmades õppimist, ent sellise rühmaõppe korral liiguvad õpilased pidevalt ja sujuvalt ühest rühmast teise, sõltuvalt teemast ja konkreetse õppeaine spetsiifikast, nt õpilastele, kes matemaatika tekstülesandeid hästi ei oska, proovitakse seda teemat selgitada eraldi neist, kellel see hästi välja tuleb.“

See seisukoht on üldiselt ideaalne, aga reaalses elus puuduvad ressursid selleks – väiksemates koolides ei ole ühe aine õpetajaid nii palju, et nad korraga kolme tundi saata. Kui oleks, oleks see teostatav.

Meedia andmeil jäi haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pärast Teiega kohtumist „kõhklevale seisukohale“? Kuidas kommenteerite? Miks Teil ei õnnestunud teda veenda?

Saime ministriga kokku mitte veenmiseks, vaid erinevate seisukohtade arutamiseks. Minister võttis aluseks õpirühmade keskmiste tulemuste languse ja jäi seisukohale, et õpirühmad ei anna niimoodi tulemust.

Meie eesmärk ei ole keskmise tõstmine, vaid õpilastele keskkonna loomine. Õpilaste keskmine hinne on tõusnud, kuid vanemates klassides ka langenud. Põhjusi on mitmeid – kasvamine suuremaks, huvi ja motivatsiooni langus, teised huvid, õppeainete lisandumine jne.

Mida kavatsete ette võtta riigi nõudega – mitte eelmainitud plaane realiseerida? Kas tühistate plaani või on teil alternatiivne tegutsemiskava? Ähvardab ju haridus- ja teadusministeerium muidu sunnirahaga ja äärmuslikuimal juhul koolilt tegevusloa ära võtmisega…

Ootame kõigepealt ära haridusministeeriumi otsuse. Reageerime siis vastavalt. Äärmusi, millesse langeda ei saa, ei ole mõtet arutada.

Olete olnud tegev ka vallavolikogus ja kandideeriti ka peagi toimuvatel kohalikel valimistel. Millised on teie hinnangul hetkel vallas tegemist vajavad asjad, põletavamad probleemid? Ja mis on tähtsaimad, mis lahendatud?

Jah, olen olnud Raasiku valla volikogu liige pikki aastaid ja kandideerin jätkuvalt. Jätkaksime valla arengut arengukava ja eelarvestrateegia järgi. Me ei ole seisukohal, et tuleme ja hakkame lammutama ja uut korda (valda) looma.

Eelmistest sihtidest oleme täitnud pea 90%. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendused Raasikul ja Arukülas on vaja lõpetada.   →

HEA TEADA

Killukesi Avo Mölsi kohta

• Avo Möls on sündinud Raasiku vallas Kiviloo külas. Ta käis Peningi lasteaias, Kiviloo algkoolis, Pikavere 8-klassilises koolis ning Kehra keskkoolis. Kõrghariduse sai Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, kus õppis matemaatikat ja füüsikat.
• Mölsi aja võtab Aruküla kooli juhtimine, matemaatika õpetamine, töö Raasiku valla volikogus, Aruküla spordiklubi edendamine.
• Talle meeldib malet ja bridži mängida ning näitlemisega tegeleda, näiteks on Aruküla näitering jõudnud riiklikule harrastusteatrite festivalile.
• Arukülla kolis 1991. aastal, volikokku pääses 1994. aastal. Pärast seda on alati kandideerinud ja Raasiku vallavolikokku valituks osutunud.
• Pärast kooli lõpetamist suunati ta õpetajaks Padise valda Harju-Risti põhikooli, kus töötas kuus aastat. Seejärel tuli Aruküla kooli matemaatika ja füüsika õpetajaks. Koolijuht 1995. aastast.

ARVAMUS

Vilistlane: „Ärge rikkuge edu, mida Aruküla põhikool on saavutanud!“
Ühe Aruküla kooli vilistlase pöördumine haridus- ja teadusministri Kristina Kallase poole.

Head sõbrad! Mina lõpetasin aastal 2024 Aruküla põhikooli, ning minu lend oli esimene,  kelle peal katsetati õpirühmadesse jagamist. Mina kuulusin madalama keskmise hindega ehk esimesse õpperühma. Mulle väga sobis selline õpikeskkond, kus ma sain küsida küsimusi õpetaja käest ja õpikiirus oli meile kohandatud, ning minu arusaamal on see tänapäeval endiselt selline.

Ma lugesin üht artiklit, kus haridus- ja teadusminister, Kristina Kallas, kõhkleb, kas õpirühmadesse õpilaste jagamine on tulemuslik. Minu 8. klassi kolmas trimester oli matemaatikas „kaks“, ning kui õpirühmad algasid, oli mul juba palju lihtsam õppida matemaatikat. Minu matemaatika hinded hüppasid neljade peale ning õpirühmad aitasid mul sooritada matemaatika eksami võrratult.

Näiteks sai minu sõber, kes õppis teises õpperühmas ehk kõrgema keskmise hindega rühmas, matemaatika eksamil 84% ning eesti keele eksamil 69%, mina sain matemaatika eksamil 90% ning eesti keele eksamil 81%.

Õpirühmad on aidanud ja ikka veel aitavad õpilastel omandada efektiivselt teadmisi neile sobivas tempos. Ja siin kohal pöördun mina, Aruküla põhikooli vilistlane, palvega haridus- ja teadusministeeriumi poole mitte rikkuda edu, mida Aruküla põhikool on saavutanud. Sellest sõltub paljude noorte tulevik ja omandatav haridus.

ALLIKAS: Facebook