Doktor Eero Merilind on pere-arstina töötanud üle 25 aasta. Tema ja tema kolleegide hoole all Nõmme tervisekeskuses on ligi 14 000 Nõmme elanikku, väike-lastest eakateni. Doktor Merilind on õpetanud ka Tartu ülikoolis arstitudengeid,
2016. aastal kaitses ta doktoritöö peremeditsiini kvaliteedisüsteemi kohta.

Doktor Merilind, kas selle veerand sajandiga, mil olete arst olnud, on haigused ka muutunud?

Inimeste haigused ei ole eriti palju muutunud, küll aga on muutunud inimeste suhtumine tervisesse. Järjest rohkem on terviseteadlikke ning oma tervisest hoolivaid inimesi. Tänu ravimitele ja operatsioonide võimekusele on inimeste toimetulek eluga paranenud ning sageli tuleb ette, et mõnel inimesel on küll hulk raskeid diagnoose, aga uksest tuleb sisse ikkagi elurõõmus ning teotahteline patsient.

Milliste vaevustega inimesed suvel rohkem arsti poole pöörduvad?

Suvel pöördutakse sagedamini arstile päikesepõletuste, putukahammustuste, puukidega seotud murede, allergiate, seedetrakti häirete ja traumade tõttu – näiteks seoses sportimise või aiatöödega. Samuti tekivad sagedamini kuseteede põletikud, nahalööbed ja kuumakahjustused. Küsitakse nõu ka reisimise ja eluviisi muutmise soovitusi.

Miks sageneb suvel kuseteede põletik?

Mitmel põhjusel, millest üks olulisemaid on vedelikuvaegus: kuuma ilmaga higistatakse rohkem, aga sageli juuakse vähem vett. See muudab uriini kontsentreeritumaks ja soodustab bakterite kasvu. Ka niiskete ujumisriiete pikaajaline kandmine soodustab bakterite sattumist kuseteedesse ning ka ebapiisav hügieen (higistamine, vähene pesemine) võib seda teha. Samuti on oht nakatuda avalikes veekogudes, kus on palju ujujaid. Sagedane ujumine, eriti külmas vees, võib jahutada vaagnapiirkonda ja nõrgendada limaskestade vastupanuvõimet. Meeles tuleb pidada sedagi, et suvepuhkuste ajal seksuaalne aktiivsus sageli suureneb, mis on samuti riskitegur kuseteede põletiku tekkeks, eriti naistel.

Mis on selle „suvehaiguse“ ennetuseks?

Juua piisavalt vett, vahetada märjad ujumisriided kuivade vastu, pidada hügieeni ning vajadusel minna urineerima kohe pärast vahekorda. Kaebuste süvenemisel pidada nõu tervisekeskusega ning alustada kohe ravi.

Mainisite, et suvel tahavad inimesed rohkem oma eluviisi muuta. Tavaliselt on see uue aasta ettevõtmine: jätan maha suitsetamise, hakkan jõusaalis käima…

Ka suvel soovivad paljud oma eluviisis muudatusi teha, sest puhkusel olles on inimesel rohkem aega enese ja oma tervisega tegeleda. Päike, soojus ja pikemad päevad tõstavad tuju ja energiat, mis samuti soosib elustiilimuutusi. Ka liiguvad inimesed rohkem – jalutavad, ujuvad, sõidavad rattaga – see innustab ka edaspidi tervislikumalt elama. Samuti toovad suvine riietus ja rannahooaeg fookusesse kehakaalu ja välimuse – seegi paneb paljusid tervislikult toituma ja sportima. Suvi on justkui teine uus aasta – ainult selle vahega, et valgust ja head tuju on rohkem, mis teeb muutuste alustamise lihtsamaks.

Kui sageli arsti hinnangul elustiili muutmine õnnestub?

Elustiili muutmine – olgu suvel või talvel – õnnestub kahjuks harvemini kui inimesed loodavad. Uuringute ja perearstide kogemuse põhjal õnnestub see umbes 20–30 protsendil juhtudest. Õnnestub neil inimestel, kellel on selge sisemine motivatsioon, mitte ainult nägemus iseendast rannas. Inimene peab seadma endale realistlikud ja mõõdetavad eesmärgid – näiteks teen päevas 15 minutit kõndi, mitte et hakkan trennis käima. Ka võiks elustiili muutusi ihkaval inimesel olla tugi – sõber, pere, kogukond või professionaal (näiteks treener). Ja muutus peaks sobituma inimese igapäevaellu, haakuma teiste tegemistega.

Mida soovitate neile, kes plaanivad suvist elustiili muutust?

Alustage väikeselt, eelnevalt täpset plaani pidades ja lubage endale ka eksimusi. Just siis on suurim võimalus, et uus harjumus jääb püsima.

Suvel inimesed liiguvad rohkem. Kas soovitaksite neil külastada ka nn energiasammaste avaldumise kohti Eestis, näiteks Tuhalat ja Kirnat?

Kindlasti soovitan avastada ka selliseid paiku nagu Tuhala nõiakaev või Kirna mõis – olgu need siis energiasammaste kohad või lihtsalt rahuliku loodusega paigad. Liikumine on alati kasulik. Pealegi – usul või veendumusel võib olla tervendav mõju. Kui inimene usub, et mõni koht teda rahustab või taastab, siis see võibki nii mõjuda. Seda nimetatakse platseeboefektiks, mis on täiesti reaalne ja meditsiinis teada nähtus.

Kuidas teie teadusliku meditsiini esindajana suhtute ravitsejatesse, kes oma alternatiivsete meetoditega inimesi tervendavad?

 Teadusliku meditsiini esindajana suhtun ravitsejatesse ettevaatlikult, aga mitte automaatselt hukkamõistvalt. Oluline on vahet teha, kas tegu on täiendava või asendava raviga. Kui inimene kasutab alternatiivseid meetodeid – massaaž, joogateraapia, looduslikud rahustid – täienduseks arsti määratud ravile, siis see võib toetada tema tervenemist.

Asendamine võib olla aga ohtlik, kui ravitseja soovitab loobuda tõenduspõhisest ravist, näiteks antibiootikumidest või vähiravist.

Kui keegi tunneb, et mõni alternatiivne meetod teda aitab, siis mida talle ütlete?

Küsin kõigepealt: kuidas see talle mõjub? Ja teiseks, kas ta jätkab ka arsti määratud ravi? Kui vastused on mõistlikud, ei pea ma vajalikuks inimest ümber veenda, vaid pigem toetan teadliku valiku tegemist.

Maailmas on palju, mida me veel ei mõista, aga teaduslik meditsiin tugineb kontrollitud teadmistel. Ravitsejate tegevust tuleks hinnata kriitiliselt, aga ka empaatiaga – eelkõige peab inimese tervis jääma keskpunkti.

Tervise arengu instituudi hiljaaegu avaldatud statistika põhjal kaotas Eesti rahvastik enneaegsete surmade ja haigestumise tõttu 2024. aastal 422 232 eluaastat. Tõusuteel on närvisüsteemi ja ainevahetusega seotud haigused. Ainevahetusega seotud tervisekaotus kasvas aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga kogunisti 50%. Mida tähendab ainevahetusega seotud tervisekaotus?

Ainevahetushaigusega seotud tervisekaotus tähendab, et inimesed kaotavad eluaastaid (elu lüheneb) või elavad vähem terveid aastaid näiteks diabeedi, rasvumise ja kilpnäärmehaiguste tõttu. Need seisundid mõjutavad südame-veresoonkonda, närvisüsteemi ja üldist elukvaliteeti ning nende esinemine on tõusuteel.

Miks kasvab kilpnäärmehaiguste arv?

Mitmel põhjusel. Paranenud on diagnostika, tänapäeval avastatakse kilpnäärmeprobleeme varasemas staadiumis. Suurenenud on teadlikkus, inimesed ise oskavad rohkem tähele panna sümptomeid (nt südamepekslemine, kaalumuutused, ärevus, juuste hõrenemine) ja otsivad seetõttu kiiremini abi. Kindlasti mõjutavad haigestumist elustiil ja keskkonnategurid: stress, joodi puudus või liigsus, keskkonnasaaste. Eriti häirivad kilpnäärme talitlust raskemetallid ja plastifikaatorid. Nii et kilpnäärmehaigusi esineb küll rohkem, aga hea uudis on, et neid saab edukalt kontrolli all hoida – eriti kui varakult avastada ja regulaarselt jälgida.

„Suvi on justkui teine uus aasta – ainult selle vahega, et valgust ja head tuju on rohkem, mis teeb muutuste alustamise lihtsamaks.“   
Eero Merilind

Statistikat uskudes erinevatesse haigustesse haigestunute arv aina kasvab, aga kasvab ka keskmine eluiga. Kas siin pole vastuolu?

See näib vastuoluna, kuid tegelikult tähendab see, et meditsiin suudab üha paremini haigusi avastada, ravida ja hallata. Inimesed elavad kauem, kuid ka kroonilised haigused on paremini kontrolli all, mis võimaldab meil elada pikalt suhteliselt hea elukvaliteediga.

Mida tähendab perearsti ja patsiendi jaoks personaalmeditsiin? Kui palju see juba igapäevatöös tunda annab?

Personaalmeditsiin tähendab, et ravi ja nõuanded lähtuvad üha enam inimese geenidest, elustiilist ja isiklikest riskidest. See on perearsti töös juba praegu nähtav näiteks ennetavas geneetilises testimises, ravimite sobivuse hindamises ja täpsemas haigusriskide hindamises. Tulevikus muutub see igapäevapraktikas veel olulisemaks.

Kuidas hindate Eesti tervishoiusüsteemi tervikuna võrreldes näiteks teiste Euroopa riikide tervishoiusüsteemiga?

Eesti tervishoiusüsteem on mitmes mõttes hästi korraldatud, aga on ka omad kitsaskohad. Meie digilahendused on maailmatasemel, e-tervise infosüsteem, digilugu, digiretsept ja e-konsultatsioon on tõhusad ja patsientidele mugavad. Ka perearstisüsteem toimib hästi, kuigi vajab lisainvesteeringuid ning inimesi, muidu see kaua vastu ei pea. Haiglasüsteemis tehakse head tööd. Kiirabi ja EMO aitavad kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest staatusest ja rahalistest võimalustest. Kõik see peegeldub ka tulemustes – meie tervisenäitajad on paranemas. Oodatav eluiga ja tervelt elatud aastad on tasapisi kasvamas.

Ja millised on teie arvates probleemkohad?

Rahastamine on tagasihoidlik. Eesti kulutab tervishoiule SKP-st vähem kui paljud teised Euroopa riigid, mis piirab nii tööjõu kättesaadavust kui ka investeeringuid haiglataristusse. Perearstide, õdede ja eriarstide nappus on kasvav probleem. EMO-de ülekoormus ja eriarstide järjekorrad pikenevad – see suurendab ebavõrdsust ja koormab süsteemi. Kui me tahame, et inimesed elaksid kauem tervena, peab tervishoid olema prioriteet ka riigieelarves ja tervisekassa eelarve peab leidma raha nii järjekordade lühendamiseks, järel- ja taastusravi rahastamiseks kui ka haiguste ennetamise ja krooniliste haiguste jälgimise süsteemi loomiseks.

Mida saab iga inimene teha suvel ise, et talvel tervem olla?

Suvi on parim aeg liikumiseks, värskes õhus viibimiseks ja D-vitamiini kogumiseks. Tervislik toitumine, piisav uni ja stressi vähendamine loovad hea põhja ka talviseks terviseks. Samuti on hea aeg vaktsineerimiste uuendamiseks ja tervisekontrollide tegemiseks, aga tuleb arvestada, et ka terviseasutustes on puhkuste aeg ning ooteajad võivad varieeruda.

Mida ütleksite veel?

Iga inimene on ise oma tervise suurim mõjutaja. Targad valikud igapäevaelus – toitumine, liikumine, unehügieen, suitsetamisest loobumine – on olulisemad kui ükski ravim. Ja ära jää oma muredega üksi – perearst ja perearstikeskuse meeskond on olemas just selleks, et koos lahendusi leida.