IV Harjumaa omavalitsuspäev, mis toimus 25. oktoobril Kiili gümnaasiumis, oli pühendatud seekord transpordile, põhiliselt ühistranspordile. Oma seisukohad ütlesid välja transpordiminister Vladimir Svet, Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan, Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Nilisk ja teised.

Transpordiminister Vladimir Svet alustas sõnavõttu meenutusega isikliku auto osast transpordivahendina. „Küsimus pole selles, kas autod peaksid tänavapildist kaduma. Autod on tulnud, et jääda. Küsimus on pigem selles, kas nende arvukuse kasv jätkub senises tempos või õnnestub meil midagi auto kõrvale tekitada,“ tõdes minister. Transpordiministri välja öeldud mõte andis ainest arutelule, mida modereeris Urmas Vaino. Kas me jõuame olukorda, kus kolme auto asemel on maal elaval perel kaks autot. Ja kus neid on kaks, seal võiks olla üks auto. Selleks peab meil olema aga hästi toimiv ühis­transport.

Rooli keeravad kolm sotsiaaldemokraati

Tallinnas ja Harjumaal korraldavad ühistransporti põhiliselt kolm firmat: Harju maakonnas Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, Tallinnas transpordiamet ja rongiliiklust korraldab Elron. Ühtsest piletist, mis võimaldaks sõita nii linna kui ka Harjumaa piires bussi või rongiga, on räägitud sama kaua, kui vana on ühistranspordikeskus ehk paarkümmend aastat. Rääkimistest ja lubadustest pole kaugemale jõutud.

„Põhjust tuleb otsida mitte siit saalist ehk omavalitsusjuhtide hulgast. Põhjust, et ühtne pilet kehtestamata on jäänud, tuleb otsida valitsustest,“ tõdes Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, ellu kutsutud küll omavalitsusjuhtide poolt, allub regionaalministrile.

Elron on transpordiministri haldusalas ja Tallinna transpordiamet allub linnale. Igal süsteemil on omad toetused – Tallinn võimaldab oma kodanikele tasuta ühistransporti, Harjumaal võivad tasuta sõita õpilased ja pensionärid, rongides peavad sõidu eest tasuma kõik, välja arvatud tallinlased linna piires – nende eest tasub Elronile Tallinna linn. „Ühtse pileti kehtestamine ongi jäänud soodustustes kokkuleppele jõudmise taha,“ tõdes Järvan. Kardetakse otsustada, valijaid kaotada. Sõnavõttudele järgnenud arutelul pakuti rahva hulgast lahendust – praegu on nii regionaal- kui ka transpordiministriks sotsiaaldemokraadid, ka linnapea on sotsiaaldemokraat. Kui praegu üksmeelele ei jõuta, siis ei jõuta kunagi.

„Ühtse pileti kehtestamine ongi jäänud soodustustes kokkuleppele jõudmise taha.“
Kristjan Järvan.

Selle loo toimetamise ajal, 1. novembril, avaldasid meie uudisekanalid teate, et regionaalminister Piret Hartmani ja Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul jõudsid pealinn ja riik kokkuleppele, et tööealistele inimestele tuleb Harjumaa bussides ja rongides ühine pilet. Põhja-Eesti ühis­transpordikeskuse juhi Andrus Niliski sõnul sellist kokkulepet aga ei ole. Kuidas tegelikult on, polnud lehe toimetamise aegu teada.

Muudatused ümberistumistes

Praegu sõidavad kõik maakonnaliine teenindavad bussid, tulgu nad Paldiskist või Kuusalust, kokku Balti jaama. See koormab kesklinna niigi tihedat liiklust. „Miks peaks aga Kuusalust tulev inimene tingimata sõitma läbi linna Balti jaama, et seal ümber istuda?“ küsis Kristjan Järvan retooriliselt. Ja vastas ka ise: praeguse ühistranspordi ümberkorralduse laines plaanib Tallinna linn viia koostöös Põhja-Eesti ühistranspordikeskusega ümberistumise kohad kesklinnast välja. Lääne poolt ehk Keila-Paldiski suunast tulevatele bussidele saab ümber­istumise kohaks Tallinna loomaaia lähedane ala, ida poolt tulevatele bussidele ehitatav Rail Balticu terminal Ülemistes. Mis ajaks ümberkorraldus tehtud saab, Järvan ei täpsustanud.

HOL-i tegevjuht Andre Sepp tõdes, et ühendada ei tuleks mitte ainult piletid, vaid ka transpordikeskused – Tallinna transpordiamet peaks ühinema Põhja-Eesti ühistranspordikeskusega. Sepp tõi ka hea näite: Rootsis Stockholmi piirkonnas selline ühendamine tehti ja nüüd võivad piirkonnas elavad kaks miljonit elanikku ühtse piletiga sõita Uppsalani välja, 80 kilomeetrit pealinnast. Abilinnapea Kristjan Järvan kahe transpordikeskuse ühendamist heaks mõtteks ei pidanud – Tallinn on selleks liiga palju oma bussidesse ja trammidesse investeerinud, vedude mahud on liiga erinevad, et kõike ühest keskusest korraldada.

Trammid Koplisse

Aastaid on kõneldud, et trammid hakkavad sõitma linnalähedastesse valdade keskustesse – Viimsisse, Jürile Rae vallas ja jutt on olnud isegi Harku valla piirile jäävast Tiskrest.

„Tõsiasi on see, et Tallinnas on rajamisel uus arendus Koplisse, kuhu on planeeritud Pärnu linna täis elanikke, 40 000. Linna ressursid ja energia kulub lähiaastatel esmajoones selle piirkonna ühendamisele ühis­transpordiga,“ tõdes abilinnapea Järvan.

„Euroopa Liit ei lase enam oma raha kasutada teehoolde jaoks. Automaks on tulemas. Küsimus on selles, kas hakkame ühiskonnana seda raha kasutama näiteks teede hoolduseks,“ tõstatas transpordiminister Vladimir Svet retoorilise küsimuse. Nii palju raha, nagu me varem Euroopa Liidult saime, Eesti riik enam ei saa. Samas on riigi enda kulud oluliselt kasvanud. →