Tallinna Sadam sõlmis eelmisel nädalal lepingu ettevõttega MPG AgroProduction OÜ, kes rajab Muuga sadamasse õlikultuuride töötlemise ja logistikakompleksi. Investeeringu suurus on 200 miljonit eurot, ettevõte kavatseb kõik vajaliku valmis ehitada viie aasta jooksul pärast keskkonna- ja ehituslubade saamist.
MPGAgroProduction tahab Muuga sadamas endisele söeterminali alale ehitada õlikultuuride ümbertöötlemise tootmiskompleksi, kus saaks töödelda 1,5 miljonit tonni toorainet aastas. Lisaks tahetakse ehitada lossimis- ja lastimisliinid ning rajada laadimispunktid rongidele ja veoautodele. Kõik see kavatsetakse valmis ehitada viie aasta jooksul peale seda, kui on saadud keskkonnakaitse kooskõlastused ja ehitustegevust lubavad dokumendid.
Töödeldava tooraine toob ettevõte Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopast ning Austraaliast. Samuti soovitakse kasutada kohalikku toorainet. „Plaanime võimalusel maksimaalselt kasutada ka Eestis kasvatatud õlikultuure, näiteks rapsi,“ ütles MPG Agro Productionsi esindaja Stephen Hackney.
Lõhna juurde ei tule
Tallinna Sadama vedellasti ärisuunajuht Natalja Baidina ütles Harju Elule, et läbirääkimised MPG AgroProduction Oüga kestsid umbes poolteist aastat. „Arendaja kaalus oma investeeringuks ka teisi Läänemere sadamaid, näiteks oli selles projektis Muuga sadamale tõsiseks konkurendiks Liepaja sadam,“ ütles ta.
Tallinna Sadama kommertsjuhi Margus Vihmani sõnul kasvab õlikultuuride töötlemiskompleksi rajamisega Muuga sadama kaubamaht märkimisväärselt. Positiivne on nende jaoks ka see, et lõpuks saab kasutusse võtta aastaid tühjana seisnud söeterminali ala. „Muuga sadama kaubamahule lisandub pärast töötlemiskompleksi täielikku käivitamist ligi 2,5 miljonit tonni kaupa aastas,“ ütles Vihman.
Muuga sadamal on probleeme olnud lõhnahäiringutega, eriti palju on kaebusi tulnud Viimsi poolsaarelt. Baidina sõnul ei tähenda uus kompleks, et asi hullemaks läheks. „Käesoleval hetkel olemasoleva info kohaselt planeeritud tootmiskompleksi arendamisega ei kaasne piirkonna õhureostust. Projekteerimine ja täpsete tehnoloogiate hindamine on alles ees,“ selgitas ta.
Mööda Rail Balticut
Kui õlitootlemistehase rajamise ajakava paika peab, siis peaks see valmima enam-vähem samal ajal kui Rail Baltic. See saab olema üks transporditeid põhja-lõuna suunal. „Osa tehase toodangust saadetakse Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutades ja mööda Rail Balticut põhjast lõunasse. Raudteed mööda transporditava toodangu maht võib küündida 500 000 tonnini aastas,“ ütles Margus Vihmann.
Baidina sõnul oli Rail Baltic kindlasti oluline argument läbirääkimistel. „Rail Balticu projekt on oluline, kuna mitmekesistab veo- ja transpordiliikide marsruute tootjatele ja eksportööridele. Rail Balticu projekt eraldiseisvana ei olnud otsustavaks põhjuseks investori tulekul Muuga sadamasse, kuid selle projekti olemasolu kompleksis Eesti majanduskeskkonna võimalustega aitas kaasa investori otsusele Muuga sadama kasuks,“ rääkis ta.
Osa kaubast hakatakse vedama maismaad pidi. Baidina sõnul ei tasu karta, et suurenevad kaubamahud kohalikud teed ummistavad. „Kõige suurema osakaaluga transpordiliigiks saab merevedu ja kõige väiksema osakaaluga autovedu,“ kinnitas ta.
Suurimaks probleemiks võib ettevõtte jaoks aga osutuda töökäte leidmine. Õlitöötluskompleksi oleks vaja tööle 300 inimest, kellest suur osa on spetsialistid.
