Kes arvab, et laululavaks peab tingimata olema kaarjas kõrge kõlakoda, mille all poodium koorilauljatele, see arvaku. Keilas enam nii ei mõelda. 

Neljapäeval, 23. mail avati Keilas uus lauluväljak. Uudne ja huvitav. Sellepärast ei saa ka öelda, et samal kohal varemgi olnud traditsioonilise arhitektuuriga laululava uuendati või rekonstrueeriti. Ehitati ikkagi täiesti uus. Uute põhimõtete järgi.

Ehitusega alustati novembris 2022, lõpetati läinud kuul, aprillis. Haljastus tahab küll veel natuke idanemis- ja kasvamisaega, aga põhimõtteliselt on kõik valmis, kõneleb Keila linna avalike suhete juht Valdur Vacht. 

Peatöövõtjaks ehitusel oli OÜ RTS Infra Eesti. Nende tegevust kiidab nii linnavalitsus kui arhitekt. „Ehitajad tulid kaasa uudse lahenduse ideede ja mõtetega, ei mõelnud, kust midagi kokku hoida või mida võiks lihtsamalt teha. Tehti ära kõik metallkonstruktsioonid, betoon valati täpselt projekti järgi. Ja kvaliteetselt,“ kiidab ehitajaid laululava projekti üks autoritest, arhitekt Johan Tali arhitektuuribüroost Molumba. 

Kaks ühes

„Tellija ei soovinud stereotüüpset laulukaart ja kasti pargipuude vahele, sooviti midagi modernsemat,“ põhjendab arhitekt ebatraditsionaalset lahendust. Pealegi – lauluväljak ei ole mõeldud ainult laulmiseks, talvel peab toimuma ümbersünd, laululavast saab uisuväljak. Selleks ka massiivne betoonplaat laululava ümber – sellele valatakse jää, seletab Johan Tali.

„Keila linna eelarves on liuvälja jaoks raha planeeritud,“ kinnitab Keila linnapea Enno Fels uisuvälja talvist tulekut. Praegu valmistub linn hanget välja kuulutama, leidmaks liuväljale operaator.

„Lauluväljaku kaarjalt voolavate vormide idee andis aga see koht ise, ära oli vaja kasutada vana lauluväljaku muldvallid, mis olid mõeldud müratõkkeks,“ kõneleb arhitekt projekti sünnist. 

„Laululava ringikujuline kavand tuli lõpuks kuidagi iseenesest. Polnud teist valikut. Midagi kandilist poleks siia sobinud,“ lisab Johan Tali. Nii mängibki laululava arhitektuuris kaasa kogu ümbritsev keskkond, park, kuhu laululava on rajatud. Laululava katuselt alla rippuvad torud on nagu jätkuks ümbruskonna sirgetele mändidele,“ seletab arhitekt lahti ka metalltorude mõtte. 

Praktiline pool

Projekti maksumuseks kujunes 5,4 miljonit eurot. Selle raha eest saab kindlasti ehitada moodsalt, loodusega harmoneeruvalt. Aga igal ehitisel on ka mingi eesmärk, mida ta peab teenima. Laululava suure ümmarguse katuse all on kaks lava, suurem ja väiksem. Suur lava on mõeldud laulukooridele, 500 lauljat mahub sinna lahedasti ära. Väiksem lava on väiksematele kooridele, aga ka koolibändidele, kinnitab arhitekt. Vastavalt on ka publiku istekohtadega – suurema lava vastas oleval kaarjal kallakul on istekohti 1500-le pealtvaatajale, väiksema lava ümber 300-le. „Kui on suur kontsert, siis pakivad korraldajad 10 000 pealtvaatajat lauluväljakule ikka ära,“ usub arhitekt.  

Traditsioonilised laululavad on kaarega ehitatud ikka akustika pärast – laulukaar moodustab kõlakoja, mis ei lase helidel hajuda, suunab kõla kuulajani. Tahtmatult tekib küsimus – kas sellel ebatraditsionaalsel laululaval, kus kõik aina voogab, muusika ümbrusesse lihtsalt laiali ei voola?

„Seda kindlasti mitte,“ teab arhitekt. Ükskõik milline muusikaürituste korraldaja ütleb – kui lauljaid on juba üle saja, siis on detsibellid nii võimsad, et pole vaja mingit võimendust. Mudilaskooride laululapsed saavad mikrofonid. Muusika jõuab igal juhul kuulajani. Helidel ei lase hajuda ka ümbruses tihedalt kasvavad puud. Projektis osalenud akustik on kõik läbi modelleerinud.

Katuselt alla rippuvad metalltorudel on ka praktiline funktsioon – need on ühtlasi valgustiteks. Valgustavad hajutatult, nii et valguskiired kellelegi silma ei paistaks. „Talvepimeduses tekitavad need lambid aga tunde, nagu hõõguks suur lumekristall uisutajate keskel, keset uisuväljakut,“ räägib arhitekt oma visioonist.

23. mail avatud Keila laululava esimene tõsine peaproov on 9. juunil, mil siin toimub Harjumaa laulu- ja tantsupidu. 

HEA TEADA

Ehitis on loodussõbralik

Ehituse maksumuseks kujunes 5,4 miljonit eurot, millest riigi tugiteenuste keskuse osa oli 737 464 ja keskkonnainvesteeringute keskuse toetus 600 000 eurot.

Laululava ehitusel on kasutatud looduspõhiseid jätkusuutlikke lahendusi, näiteks toimub vihmavee kogumine, puhastamine ja taaskasutusse võtt, rajatud on ekstensiivsed ja intensiivsed rohekatused, kuumasaarte vältimiseks kasutatakse vett läbilaskvaid pinnakattematerjale, juurde rajatakse kõrghaljastust.