Rail Balticuga on asjad Harjumaal jõudnud nii kaugele, et kehtestatud on kiirraudtee maakonnaplaneering ja valminud on eelprojekt. Ehitama hakatakse järgmisel aastal ning seda tuleb teha jupiti. Suur töö saab olema kõiksugu üle- ja altpääsude rajamine.
Libedalt asjad siiski ei kulge, tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare sel kolmapäeval Kiilis Harjumaa valla- ja linnajuhtidele kiirraudtee projekti edenemist tutvustades. „Pärast (maakonna)planeeringu kehtestamist oleme kohtus, meil on neli-viis kohtuasja, mis käivad. Juuni alguses toimuvad esimesed istungid,“ lausus ta.
Harjumaal on Rail Balticu maakonnaplaneeringuga rahulolematud Kangru aleviku elanikud ja seda juba pikemat aega. Nimelt kulgeb planeeringu järgi trass aleviku vahetus läheduses, kuid vaatamata ettepanekutele on planeerijad keeldunud trassi Kangru lähedalt Tallinna poole nihutamast. Nii mindigi asjaga kohtusse.
Bürokraatide pärusmaa
Vaatamata kohtuasjadele jätkub praegu Rail Balticu lõikude projekteerimine, Tallinna-Rapla lõigu projekteerimise hange on avatud. Kui põhiprojekt on valmis, saab hakata väljastama ehituslube. Kaunissaare sõnul jagatakse raudtee projektidega väiksemateks lõikudeks, kuid ehituslube tuleb siiski taotleda meeletul hulgal – näiteks 70 km lõik vajab ca 800 ehitusluba. „See saab olema vahva bürokraatlik ettevõtmine,“ kommenteeris Kaunissaare.
Samuti tuleb ehitada märkimisväärne arv eritasandilisi ristmikke, et raudteest saaks üle (või alt läbi) nii inimesed kui loomad. Kogu Eesti peale ehitatakse u 80 silda, ökodukti, viadukti – nii väiksemaid kui suuremaid. Osa raha ristmike ehitamiseks on olemas, osa veel puudu ning seda taotletakse Kaunissaare sõnul Euroopa Liidult järgmisel finantsperioodil. See jätab õhku nii mõnegi kahtluse ning ka Kaunissaare tunnustas, et tegu on finantsriskiga.
Olemas on raha ka ühe tähtsaima kohtobjekti, Ülemiste reisijate terminali ehitamiseks, mida hakatakse ehitama 2020. aasta alguses. See ehitus saab olema keeruline, nentis Kaunissaare.
Kohalikud peatused
Harjumaale ehitatakse kaks suuremat kohtobjekti – Muuga multimodaalne terminal ning Soodevahe hooldusdepoo. Muuga terminali kohta tehti uuring ning sõelale jäi kaks varianti, kuidas ja kuhu terminal ehitada. Kaunissaare sõnul uuritakse praegu võimalust, et saaks rajada ka sõiduautode rongile laadimise jaama, mis tähendaks, et inimesed saaksid reisida koos autoga.
Omaette lugu on olnud peatustega, sest endine Harju maavanem Ülle Rajasalu oli veendunud, et Harjumaal peaks peale Tallinna olema veel kohalikke peatusi, mis lisaks sellele, et annaks kohalikele võimaluse paremini liikuda, elavdaks ja arendaks kohti, kus peatused asuvad. Maakonnaplaneeringus on peatused märgitud Rae valda Assakule ja Lagedile ning Saku valda Sakku ja Kurtnasse.
Kaunissaare märkis, et nende peatuste vajalikkus üle peaks veel mõtlema ja tegema peaksid seda omavalitsused, kuhu peatused planeeritud. Kuigi on välja töötatud lahendus, mis lubaks peatused rajada ilma n-ö jaamateedeta, mis põhitrassilt rongi peatusse juhivad, tuleks otsustada, kas peatustel on ka tegelikult potentsiaali kohaliku elu arendamiseks. Kaunissaare kinnitusel planeeritakse neli Harjumaa peatust kindlasti põhiprojekti, nii lükkub otsustamine edasi.
Erinevaid uuringuid tehakse tänavu veel kümneid, uuritakse näiteks ka kõiksugu loomade ja lindude elupaiku; ühe olulisema asjana tehakse aga arheoloogilise uuringu viimane, kolmas etapp, kus arheoloogid otsustavad, kas miskit olulist on vaja säilitada või mitte.
TEAVE: Tallinna-Rapla lõigu hankele laekus kuus pakkumust
• RB Rail ASi poolt välja kuulutatud Tallinna-Rapla raudteelõigu projekteerimise ja autorijärelevalve hankele esitati kuus pakkumust. Praegu ei ole veel teada, millal võiks hanke võitja selguda, kuna tegu on alles hanke esimese etapiga.
• Hankemenetlus koosneb kahest etapist. Esiteks kandidaatide valimine, kes kutsutakse esitama pakkumust konkursi teises etapis ja teiseks valitud kandidaatide pakkumuste hindamine ning lepingupartneri valimine.
