Vinduv aasta oli see 2023. Ja seda ükskõik, mis rindel. Ei olnud majanduses edasiastumist ega poliitikas tagasiastumist. Kuigi mõnede ekspertide arvates pidanuks peaministri tagasiastumine tooma kaasa elu edasimineku muudes valdkondades. Jäänuks kaotamata maksuküür ja tõstmata maksud.
Mis kõik oleks toimunud ilma Kaja Kallaseta? Ei tea. Nii nagu me ei saa öelda, milline oleks tänane Venemaa Putinita või Euroopa ajalugu Napoleonita. Meie lugu käib koos nendega, kes seda teevad. 19. detsembril avalikustatud Eesti Panga majandusprognoos oli valitsuse prognoositust karjuvalt hullem. Seega on ka valitsuse esitatud 2024. aasta riigieelarve ebarealistlik, nähes 2023. aastaks ette majanduslanguse vaid kaks protsenti (Eesti Pank eeldab 3,5) ning järgmiseks aasta majanduskasvu 2,7 protsenti (Eesti Pank pakub 0,4-protsendist majanduslangust).
Ebarealistlik prognoos sundis rahandusminister Mart Võrklaeva eelarvestrateegiat ainuisikuliselt ümber vaatama. Võrklaeva sõnade kohaselt 400 miljonit maksutõusu – see oli planeeritud 2025. aastasse, aga teadmata veel millise maksu kehtestamise arvelt – jääb tulemata. Riik võtab puudujäägi korvamiseks laenu.
„Oleme näinud erakordselt jäika suhtumist, kus mõnda rahanduspoliitilist otsust (maksuküüru kaotamine) kaitstakse viimase hetkeni ja kus sama tuimalt ei suudeta leida isegi kümmet miljonit, et õpetajate streik ära hoida,“ kirjutas Eesti Päevaleht juhtkirjas.
See Reformierakonna üleöö toimunud meelemuutus suudab ehk ära hoida nii õpetajate streigi kui ka avab laiemas plaanis riigi eelarvestrateegia uue arutelu, arvavad ka Reformierakonna koalitsioonipartnerid. Samas meenutame – milline tants käis riigieelarve ja selle strateegia vastuvõtmise ümber! Ööistungid, lõpmatu obstruktsioon… Nii, et kõik oli asjatu!
„Rahandusminister Võrklaev peaks ameti maha panema. Tema jutt ei tekita enam kelleski usaldust. See annaks valitsusele võimaluse ka korrigeerida poliitikat,“ arvas selle kõige peale populaarseima erakonna, Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
Sõjaski tammuti paigal
Sõja algusest Ukrainas saab kahe kuu pärast, 24. veebruaril kaks aastat. Ja miski ei näita konflikti vaibumist, oma võidus on kindlad mõlemad pooled. Ukraina võiduks andis lootust läinudsuvine üliedukas pealetung, mille käigus vabastati suur osa okupeeritud territooriumist. Kogu demokraatlik maailm ootas, et sel suvel pealetung jätkub, ukrainlased jõuavad Aasovi mereni.
Paraku panid ukrainlaste edasiliikumise seisma venelaste rajatud miiniväljad ja üleolek lennuväe osas. Liitlased eesotsas Hollandiga lubasid ukrainlastele küll moodsaid F-16 hävitajaid, augustis alustati ka Ukraina pilootide koolitamist inglise keele õpetamisega, esimesed F-16-d koos koolitatud lenduritega pidid Ukrainasse jõudma jaanuaris. Nüüd on jaanuar pea käes, uutest hävitajatest koos koolitatud pilootidega pole enam midagi kuulda.
Annaks sõjajumal, et see on liitlaste kavalus – me ei peagi ju moodsatest sõjalennukitest Ukraina kaitsel teada saama kõigepealt ajalehtedest. Hea oleks, kui sellised teated tuleksid Vene sõjablogijatelt. Sõnadega: „Ootamatult Vene sõjalennukite pihta tule avanud hävitajad F-16 tulistasid alla…“ Elame, näeme.
Koristame ära maailma, endal kodu räpane
Alates 2018. aastast üle maailma peetav ja pea 100 miljonit inimest tegutsema pannud maailma koristuspäev kannab sellest aastast ametliku ÜRO päeva staatust. Äge! Päev, mis sai kunagi alguse eestimaistest „Teeme ära!“ talgutest, on siis üleilmse tunnustuse pälvinud.
Muidugi, kelle mälu „Teeme ära!“ talgute taha küünib, mäletab ehk leninlikke laupäevakuid, subbotnike, mille käigus üritati vähemalt kuuendik kogu planeedist puhtaks saada. See aga ei tohiks kuidagi riivata tänaseid tegijaid, ütleb ju vanasõnagi, et iga uus on hästi unustatud vana. Nii et võime lõppevast aastast millegi üle ka kõvasti uhked olla, oleme maailmas teerajajad.
Ehk saaksime selle asemel, et maailma talgute korras koristada, oma kodumaal ühed puulangetamise ja oksalõikamise talgud teha.
Paraku kipub selle enesekiituse kõrval midagi ka haisema. Igal aastal jäävad meil tuhanded pered elektrita. Eelmisel talvel oli elektrita pool Saaremaad, äsja möödunud üürikesel talvekuul jättis elektrikatkestus paljud Lõuna-Eesti kodud pikkadeks päevadeks pimedaks.
„Kõige ulatuslikumad katkestused toimusid öötundidel, kui riketest olid mõjutatud umbes 14 000 klienti korraga. Kuna ilm pöördus väga kiiresti sulaks ja kohati sadas intensiivselt jäidet, siis see kõik kokku muutis puud ja nende oksad üliraskeks. Need hakkasid taas murduma,“ märkis Elektrilevi juht Mihkel Härm Delfile 17. detsembril. Ka Päästeametist öeldi, et lume raskuse all murdunud puud on päästjatele viimaste nädalate jooksul kõvasti tööd andnud, isegi lätlased olid meile katkestuste likvideerimisel abiks.
Niisiis käime meie koristustöid organiseerimas Filipiinidel ja Laoses ja Kambodžas, lätlased abistavad aga meid. Ehk teisisõnu öeldes: koristame ära maailma, endal kodu räpane. Ehk saaksime selle asemel, et maailma talgute korras koristada, oma kodumaal ühed puulangetamise ja oksalõikamise talgud teha.
Kindlasti pole see nii lihtne, kui minna, prügikott käes, tee veerele autost välja visatud kohvitopse koguma, aga teha ühed puulangetamise talgud pole ka midagi võimatut. Siinkirjutajagi ihuks oma Husqvarna keti teravaks ja läheks metsa elektritrassi alust koristama, selle asemel et pimedas istuda.
