Et Muraste kooli praegused hooned Leesi tee 9 ei ole kooli kasvu silmas pidades piisavalt suured, on Harku vallal kavas selle III kooliastet arendada Meriküla spordi- ja õppekeskuses Tilgu tee 53, kus varasemalt paiknes politsei- ja piirivalvekolledž. Ideel on nii pooldajaid kui vastaseid.

Murastes Tilgu tee 53 paikneva politsei- ja piirivalvekolledži hooned jäid tühjaks, kui sisekaitseakadeemia koos siseministeeriumiga otsustas viia piirivalve- ja politseikadettide õppe üle Paikuse ja Tallinna õppekeskustesse. Õppetegevus viidi üle 2017. aasta alguses. Valdus anti Harku vallale üle 1. juunil 2018.

Üleantud kinnistu suuruseks on 10,61 hektarit. Kompleksi kuuluvad õppehoone, administratiiv- ja majutushoone, spordihoone. Hoonete suletud  netopind on 9260 ruutmeetrit.

Olukord on eriskummaline. Tilgu tee 53 hooned seisavad tühjana, samas kui Leesi tee 9 tegutsevasse Muraste kooli  ei mahu õpilased enam hästi ära. Kui 2018. aasta sügisel läks Muraste kooli 322 õpilast, siis 2019. aasta sügisel juba 372. Kitsikust on lisanud varasemalt kuueklassilisena tegutsenud koolis kahe 7. klassi avamine mullu septembris.

Kuum kartul

Harku vallavalitsus loodab probleemi lahendada nii, et 2020. aasta sügisel hakkaks Tilgu tee 53 majas, mida nüüd nimetatakse Meriküla spordi- ja õppekeskuseks, õppima 96 last. 2021. aasta sügisel oleks seal juba 216 õpilast.

Sisuliselt tähendaks see Muraste kooli III kooliastme ehk 7. klasside ja edaspidi avatavate 8. ja 9. klasside viimist Meriküla spordi- ja õppekeskusesse.

Ilmselgelt on teema kuum kartul, mis põletab asjaosaliste näppe. Muraste kooli direktor Priit Jõe lubab Harju Elu ajakirjanikuga Meriküla spordi- ja õppekeskuse teemal rääkida, kuid taganeb siis kokkuleppest meili teel.

“Leppisime Harju Elu ajakirjanikuga kokku, et kohtun temaga homme (21. jaanuar) kell 8.30 Muraste Kooli juures ja annan talle intervjuu meie kooli kasvamisest. Loobun intervjuust ja vabandan. Kui jätkuvalt on soov minu kui koolijuhi käest kooli kasvamise vaadet küsida, palun saata küsimused mulle kirjalikult ette,” seisab esmaspäeval toimetusele saadetud meilis.

Direktor saab küsimused nüüd meili peale, kuid vastuseid sellegipoolest ei tule.

Meriküla ei sobi

Suud paotab üks Muraste kooli hoolekogu lapsevanemate esindajatest, Evelin Tiirik.

“See teema on oluline minu pere jaoks, minu kogukonna jaoks, minu lapse klassikaaslaste ja õdede-vendade jaoks, kes käivad kõik Muraste koolis, õpetajate jaoks. Muraste kool on üks pere ja ühe pere lapsed peavad minu nägemust mööda saama käia ühes koolis. Nooremad vaatavad vanemate järgi ja vanemad vaatavad nooremate järgi,” ütleb Tiirik.

Tiirikul on kaks last, kellest üks käib Muraste kooli 3. ja teine 6. klassis. Kodust kooli jõuavad nad jalutades kümne minutiga. Kui valla plaanid teostuvad, peab vanem laps jätkama sügisest Meriküla spordi- ja õppekeskuses, mis tähendaks ühistranspordiga kaheksa kilomeetri pikkust ringi.

“Ma ei ole mitte kuidagi päri sellega, et minu laps peab minema hommikul kooli bussiga. Selleks, et kiiresti koju saada, peaks ta ebaturvalisest trepist alt ülesse ronima, käima mööda kitsast teed, mis on pime ja valgustamata,” rõhutab Tiirik.

“Vald ei ole esitanud ühtegi võrdlevat tabelit, mida tähendab täna kooli pidamine Murastes, milliseid investeeringuid see lisaks vajab ja milliseid investeeringuid on vaja teha Merikülas,” jätkab naine.

“Meie arvutused räägivad väga Muraste kasuks. Järgmiseks aastaks tuleks kindlasti lahendada olukord  moodulitega ja peale seda ikkagi hoone juurdeehitusega. Algusest peale on räägitud, et Meriküla ei ole sobiv põhikooli jaoks, aga täna üritatakse seda ringi rääkida,” kurdab Tiirik.

Naise arvates on Meriküla kompleks ka liiga suur. “Muraste koolist üleviidavad õpilased täidaks vaid väikese killukese sellest majast.”

Tiirik rõhutab: “Kooli tehakse seal, kus on lapsed, mitte seal, kus on tühjalt seisnud maja.”

Klassiruum Merikülas. See on mõeldud 36 õpilasele ehk enamale, kui praegused seadused lubavad. Ruumi saab siiski vaheseinaga poolitada. FOTO: Andres Tohver 

Fantastiline hoonetekompleks

Meriküla spordi- ja õppekeskuse kasutamist Muraste õpilaste koolitamiseks pooldab aga tuliselt Priit Kotkas, kes esindab vallavolikogus valimisliitu Harku Liit.

“Kohalik omavalitsus peab looma õpilaskohad oma õpilastele. Harku vald on päris heas seisus, mis puudutab lasteaiakohti, mis puudutab esimest kahte kooliastet, aga meil on tänasel päeval tõsiseid probleeme, et kolmanda kooliastme kohti oma lastele luua. Meil on neid kohti vähe,” räägib ta.

“Tänasel hetkel on siis see esimene lahendus see, et tulevast aastast hakatakse seda kolmanda kooliastme haridust pakkuma Merikülas. Meil õnnestus saada Eesti riigilt fantastiline hoonetekompleks laste harimise jaoks,” kiidab Kotkas.

Kotkase sõnul hakkavad käesoleva aasta sügisel Merikülas õppima Muraste kooli, aga ka paljud Vääna mõisakooli ja Vääna-Jõesuu kooli teise kooliastme ehk 6. klassi lõpetajad.

Moodulite paigaldamist Muraste kooli külge Kotkas ei poolda. “See on selline populistlik ülespuhutud teema, mis ei ole kunagi olnud reaalne variant.”

Tema sõnul näeb Harku valla finantseeringute plaan ette hoopis Tabasallu uue algklasside maja ehitamist, seejärel vana Tabasalu algklasside maja rekonstrueerimist muusikakooliks, seejärel Tabasalu kooli ülejäänud osa rekonstrueerimist kolmanda kooliastme vajadusi silmas pidades. Järgnevalt tuleb lahendada Alasniidu lasteaia küsimus ja seejärel ehitada uus 9-klassiline kool Harkujärve piirkonda. Kõik see kokku läheb maksma üle 20 miljoni euro.

Ebaturvalise trepi kohta, mis Meriküla spordi- ja õppekompleksini viib, ütleb Kotkas: “See on tehniline küsimus, mis tuleb lahendada jooksvalt. Kolmekümnemeetrine kõrguste vahe ei ole tänapäeval enam midagi sellist, mis peaks kogu elu seisma panema.”

“Minu laps käib Muraste kooli 7. klassis. Loomulikult on ta valmis minema Meriküla spordi- ja õppekompleksi,” rõhutab Kotkas.

Meriküla jõusaali hantlitest raskeim on 25 kilo. See sobib täismehele, kuid milline põhikooli laps seda tõsta jõuab. FOTO: Andres Tohver