Laiemas geopoliitilises vaates ei ole liiga suureks optimismiks põhjust, kuid kui anda ettevõtetele soodsad tegutsemisvõimalused, siis suudavad nad loodetavasti hakkama saada ka praeguste raskustega – varasemates kriisides on Eesti ettevõtjad näidanud üles nutikust ja paindlikkust.
Maailmamajanduses pole kõige paremad ajad. Viimaste aastate virvarr on jätnud oma jälje. Koroonapiirangutest vabanemine koos erinevate abipakettidega tekitasid väiksemat sorti majandusbuumi, mis tõi omakorda kaasa kiire hinnakasvu. Hinnakasvule andis omakorda hoogu Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, mis mitmekordistas kiirelt energiahinnad Euroopa turul. Sellele kõigele vaatamata on tööturu olukord püsinud tugev. Hoogu kaotav hinnatõus ja inimeste ostujõu taastumine annab seetõttu lootust majanduskasvu taastumisele Euroopas.
Kriisist buumi ja tagasi kriisi
Väikese ja avatud majandusega riigina tunnetame Eestis erinevaid globaalseid muutusi tihti võimendatult. Kui pärast koroonakriisi kogesime võimendatult majandusbuumi, millele andis hoogu juurde teisest pensionisambast vabanenud raha, siis vahetult pärast Venemaa alustatud sõda saime tunda teistpidist võimendust. Nimelt avaldab Venemaal toimuv väga vahetut mõju meie ettevõtetele, kes on sõltunud sealsest turust või tarnetest.
Pärast Venemaa agressiooni algust toimus just Baltimaades kõige kiirem hinnatõus, millest enim kerkis elektrihind. See tõi kaasa tarbijate ostujõu ja üldise kindlustunde vähenemise. Lisaks on Põhjamaade majandus, eriti varem väga hoogsalt arenenud kinnisvarasektor, pööranud langusesse. Põhjamaade tellimustest sõltub aga paljude Eesti ettevõtete käekäik.
Mööda ei saa vaadata ka sellest, et Euroopa eri nurkades on majandust tugevalt mõjutanud järsult tõusnud laenuintressid. Selle juurpõhjus on viimasel paaril aastal vallandunud kiire hinnatõus, millel on mitu põhjust. Euroopas ja eriti meie regioonis on eelkõige seda põhjustanud sõja mõjul hüppeliselt kasvanud energia ja toiduhinnad, aga oma rolli on mänginud ka varasemalt valitsuste ja keskpankade poolt majandusse süstitud raha.
Hoogu kaotav hinnatõus ja inimeste ostujõu taastumine annab seetõttu lootust majanduskasvu taastumisele Euroopas.
Kiire hinnakasv euroalal on sundinud Euroopa Keskpanka karmistama oma rahapoliitikat ehk siis tegema järske intressitõuse. Kõrgemad intressid tähendavad suuremaid laenukulusid, mis jahutab majandust ning pidurdab kokkuvõttes hinnatõusu. Tuleb tunnistada, et järsud intressitõusud on olnud mõru ravim väga kiire hinnatõusu vastu, kuid tegu on valikuga kahe halva vahel. Ja numbritele otsa vaadates on selge, et kiire hinnatõusu jätkumine oleks märgatavalt laastavama mõjuga inimeste heaolule kui seda on suuremad laenumaksed.
Teatud kriisidest oleme nüüdseks ehk siiski üle saamas. Ülikiire hinnakasv on loodetavasti möödanik ja prognooside kohaselt peaks inflatsioon edaspidi veelgi taltuma. Aga kuigi palgad on jätkanud kiiresti kasvamist ja keskmise palga ostujõud on hakanud taastuma, pole kindlustunne veel tagasi tulnud. Selleks läheb ilmselt rohkem aega.
Kiire palgakasv aitab küll leevendada tarbijate ostujõu kaotust, kuid suurendab paratamatult ettevõtjate kulubaasi. Eelmisel aastal said paljud eelkõige siseturule orienteeritud ettevõtted kiire hinnatõusu keskkonnas kallinenud tootmiskulusid kompenseerida kallima müügihinnaga. Sel aastal, kui majanduse olukord on halvenenud, see enam nii lihtne ei ole. See omakorda suurendab inimeste jaoks riski kaotada töö.
Kas ettevaates on lootust olukorra paranemisele?
Kui vaadata laiemat geopoliitilist pilti, siis ega liiga suureks optimismiks põhjust ei ole. Seda, et olukord maailmas on varasemast märksa ebakindlam, kinnitab ka äsjane Hamasi rünnak Iisraelis. Kõike, mida ise muuta ei saa, tuleks aga oma otsuste langetamisel arvestada niipalju, kui see vähegi on võimalik. Riigi majandusliku julgeoleku seisukohalt on oluline eelkõige riigirahanduse kordategemine.
Viimaste valitsuste eelarvepoliitikaga seonduvad otsused pole majandusliku kindlustunde suurendamisele just ülemäära kaasa aidanud. Teisalt on suur eelarvedefitsiit ja kiirelt kasvav võlg Eestile oht pikemas perspektiivis. Kui me neid probleeme ei lahenda, on riik igas järgmises kriisis järjest kergemini haavatav ja meie võime ootamatute kuludega toime tulla üha kehvem.
Samas võiks kiire hinnakasvu taandumine ja tarbijate ostuvõime taastumine aidata mõnevõrra kaasa nii Euroopa kui ka Eesti majanduse taastumisele järgmisel aastal. Et see aga eeldab kindlustunde laiemat taastumist, siis majanduse kiiret paranemist ilmselt oodata ei tasu. Eesti kaubanduspartnerite parem seis peaks ka meie majanduse taas paremale rajale aitama.
Suurimaks väljakutseks on kindlasti Eesti ettevõtete konkurentsivõime parandamine. Ettevõtetel tuleb samaaegselt toime tulla mitme väljakutsega– kõrged energia- ja tööjõukulud, vähenev nõudlus eksporditurgudel, Venemaa kadumine tarnija või turuna ja kasvanud geopoliitilised riskid. Varasemates kriisides on Eesti ettevõtjad demonstreerinud nutikust ja paindlikkust keerulistes oludes toime tulla. Kui anda ettevõtetele soodsad tegutsemisvõimalused, siis suudavad nad loodetavasti hakkama saada ka praeguste raskustega.
Artikkel on avaldatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja
