Saja elanikuga Ruu küla Jõelähtme vallas on nautinud idüllilist maaelu. Kõik see võib muutuda üleöö, kui teoks saab Väo Paas OÜ paekivikarjäär, mille vastu on külaelanikud pikalt võidelnud.
Ülari Tiits (67) ja tema abikaasa Lydia (67) elasid Mustamäe ja Lasnamäe korterites. “Me kumbki ei olnud hingelaadilt kivilinna inimesed. Otsisime alates 1980. aastast endale maakodu,” räägib Lydia.
“Me ei otsinud suvekodu, vaid seda, et me saame seal aastaringselt elada,” täiendab Ülari. “Ruu külla me jõudsime 1988. aastal. Siin tammede vahel oli põlenud maja mantelkorsten püsti.”
Üllatuseks kaevandus
Müürsepaga koos ladus Ülari seinad üles. Abilised aitasid katuselauad kokku lüüa ja kivid peale panna. Kõik muu on Ülari enda töö. Pingutuste tulemusena valmis kena 240-ruutmeetrine kodu, kuhu koliti sisse 2006. aastal.
Abikaasa Lydia askeldab 5000-ruutmeetrises aias, kus on muljetavaldav rododendronite kollektsioon ja ka rosaarium – üle 180 sordi. Talule kuulub maid kokku kümme hektarit.
Võib ette kujutada šokki, kui abielupaar kuulis, et nende naabriks tahab tulla Väo Paas OÜ paekivikaevandus. “Meie krundist umbes 50 meetrit,” täpsustab Ülari kaevandusala piiri.
Esimesed jutud võimalikust kaevandamisest otse koduaia taga jõudsid Ülari ja Lydiani 2003. aastal. Kaevandusega oli nõustunud toonane Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma.
Võideldakse koos
30. mail 2005 oli Jõelähtme rahvamajas Eesti Geoloogiakeskuse läbiviidud kaevanduse keskkonnamõjude hindamise I etapi arutelu. “Me käisime kirikuõpetaja juures ja palusime, et ta informeeriks inimesi. Panime kuulutused välja. Kahekesi tegime. Kui me sinna kohale tulime, siis me lausa ohkasime. Rahvamajas oli 140 inimest. Saal oli paksult täis,” meenutavad Ülari ja Lydia.
Ülari ja Lydia abiks tuli Lembit Tuur, kelle ema sünnikodu on Jägala kose juures. Lembit pidas rahvamajas pika loengu Euroopa normidest, millest kaevanduse pooldajad polnud kuulnudki.
Kaevanduse vastastega liitus ka Jaan Tepp, kes on Ruu külas elanud viimased üheksa aastat. “Tegemist on läänetaiga metsatüübiga, unikaalsete ooside ja pinnasevormidega. Siin elavad kotkalised,” räägib Jaan, kelle elamine jääb kaevandusalast pooleteise kilomeetri kaugusele.
Eesti Geoloogiakeskus teostas ka kaevanduse keskkonnamõjude hindamise II etapi. Selle alusel väljastas keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 9. juunil 2011 Väo Paasile kaevandusloa Jägala lubjakivi mäeeraldisele ehk Ruu külla.
Kaevandamine pole siiski alanud, sest kuue aasta eest loodud Ruu Küla Heakorra Selts, mida veavad Jaan Tepp, Ülari Tiits ja Külle Loik, on luba erinevates kohtuinstantsides korduvalt vaidlustanud, üritades tühistada eeskätt keskkonnamõju hindamist, mille alusel kaevandusluba anti.
“Väo Paas on meile pakkunud talvist teede lahtilükkamist ja odavamalt killustikku külateede pindamiseks. Siis on ta meile ka öelnud, et 25 aasta pärast, kui kaevandus kinni pannakse, on siin ilus ujumiskoht,” laiutab Jaan käsi.
Suund kaitsealale
Kaevandus tooks Ülari ja Lydia väitel Ruu külla pideva müra, tolmu ja põhjavee kadumise, sest kaevandus ulatuks allapoole veepinda. Muutunud veerežiim viiks taimestiku kuivamiseni ja reostaks Kaberla oja. Kaevandus avaks diktüoneemakilda, mis on radioaktiivne.
Ülari sõnul levib kaevandustes lõhkamise lööklaine piki paepinda kümne kilomeetri kaugusele. “Ega ma ei ole ju maja ehitanud nii, et oleks arvestatud sellise vibratsiooniga,” kurdab mees.
Jaan näeb päästerõngast kohaliku tähtsusega maastikukaitseala loomises. Jõelähtme vallavolikogu algataski tänavu 11. augusti istungil Ruu küla lähiümbruse kohaliku kaitse alla võtmise menetluse.
Menetlusdokumentidega saab tutvuda avaliku väljapaneku käigus 25. novembrist 9. detsembrini Jõelähtme vallavalitsuse kantseleis Jõelähtme külas Postijaama tee 7, aga ka keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kontoris.
Avalik arutelu kaitseala teemal toimub 6. jaanuaril 2017 kell 14 Jõelähtme vallavalitsuse majas.
Väo Paas OÜ seisukoht
• OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube sõnul kaevandab ettevõte Tondi-Väo karjääris Tallinnas ja Harjumaal ning Koigi vallas Järvamaal. Veerand sajandiga on kaevandatud kokku 2,5-3 miljonit kuupmeetrit paekivi.
• “Meie karjäärides toodetud killustikku on kasutatud näiteks Tallinna linna tänavate ja trammiteede aluste ehitamisel, Pärnu maantee Laagri-Kanama lõigul, Tallinn-Narva maanteel, Tallinn-Tartu maanteel, Tallinna lennujaama teede ja platside ehtusel, Jõelähtme valla teede ehitusel ja kruusateede hooldel, sealhulgas ka Ruu tee hooldusel, Rae, Raasiku, Kiili, Kuusalu valla teedeehitustöödel ja hooldusel, RMK metsateede hooldusel kuni 80 kilomeetrit Väost, Kaitseväe Keskpolügoni teede ehitusel jne,” täpsustab Haube.
• “Maavara kaevandamise loa taotluses on ala suurus 30+ hektarit, koos teenindusmaaga 50+ hektarit. See asub 100% riigi metsamaal,” väidab Haube. “Kaevandada plaanitakse kuni 250 000 kuupmeetrit aastas.”
• “Veninud on protsess menetluse, menetlusliku vea ja osade külaelanike vastuseisu tõttu,” märgib Haube.
