Pole just tavaline, et iganädalasel kolmapäeval ühele külaplatsile tosin parimas keskeas inimest kokku tuleb, et siis hüpelda, topispalli loopida ja lõpuks koos metsa jooksma minna. Ikka nali ja naeratus suul. Just nii on see Vaela külas.
Algas kõik aga terviseraja rajamisest. 2017. aasta sügisel esitas Vaela külaselts taotluse valgustatud metsaraja rajamiseks. 2018. aasta alguses saabus PRIA-st positiivne otsus! Koostöös vallavalitsusega oli juba koostatud detailplaneering ja ehitusprojekt.
“Varem piirnes küla ühest küljest metsatukaga. Keegi seal eriti ei käinud, radasidki polnud – lihtsalt pime padrik,” meenutab Vaela külaseltsi juhatuse ja vallavolikogu liige Heret Annus möödanikku. Peale ehitusprojekti valmimist viidi läbi riigihange ning töö teostas hanke võitnud ehitusfirma. Küla ühiste jõududega aga korrastati metsaalune, trimmerdati võsa ja meisterdati istepingid, siluti pinnas, tasandati raja katteks kohale veetud laastud ja koorepuru.
Ehitusettevõte paigaldas ka projektis ette nähtud valgustuse, viidad, prügiurnid. Samal ajal kasvas külaseltsist välja ka Vaela spordiselts.
Mees, kes pistis pisiku
Läinud aasta kevadel kutsuti kohalikke spordihuvilisi juhendama entusiastist treeneri Janar Novitski.
“Eks meil käis siin sportlik tegevus varemgi, aga see oli kaootiline, polnud ühist treeninggruppi. Janar oskas aga inimestesse pisiku pista ja koos tegutsema panna,” kiidab Heret Annus treenerit.
“Mina ei ole üldse Vaela mees, olen teiselt poolt metsa, Mõisakülast,” kõneleb treener iseendast. Hariduselt on Janar Novitski hoopis ärijuht, kelle põhitööks suurfirmas ABB mitmete rahvusvaheliste projektide juhtimine. Treeneriametisse sattus ta aga juhuslikult. Lõi jooksuentusiastina ABB jooksuklubis kaasa sinnamaani, kuni ühel päeval treener puudus.
Siis treeningkaaslased innustasidki: Janar, sul tuleb eestvedamine hästi välja, proovi ka treeneriametit… Nii hakkaski Janar Novitski põhitöö kõrvalt ka treeneriametit pidama.
Natuke rohkem kui aasta tagasi, kevadel 2019 alustati Janar Novitski eestvedamisel ühistreeningutega ka Vaelas.
Praeguseks osaleb iganädalastel treeningutel tosin inimest, enamik Vaela külast, mõned Kiilist, üks kogunisti Tallinnast.
Jooksutreening väikeste nüanssidega
“Siin on hea koht sportimist alustada, pole tipptase, aga lausa liugu ka ei lasta. Treener oskab kõigile läheneda individuaalselt, anda võimetekohased ülesanded. Ja ka seltskond, treeningukaaslased, on väga olulised,” kõneleb Terttu, kes käib Vaelasse sportimas Mustamäelt. Nüüd ei valuta tal peale treeningut ka lihased enam, aga alguses oli ikka ai-ai küll.
Siin on hea koht sportimist alustada, pole tipptase, aga lausa liugu ka ei lasta. Treener oskab kõigile läheneda individuaalselt, anda võimetekohased ülesanded. Ja ka seltskond, treeningukaaslased, on väga olulised.
“Eks me alusta treeninguid väikese võimlemisega: hüpped, sirutused, painutused, topispall. Siis läheme metsa, jooksurajale. Võib öelda, et rõhk ongi jooksul, seda on kõige suurem osa treeningust. Kindlasti peab tegevusi planeerides arvestama inimestega, kes sportimas käivad: tuleb teada, mis on nende eesmärgid, mida nende füüsis lubab. Puhast jooksutreeningut me ei tee, vahele ikka abistavad harjutused, mis kindlustavad, et vigastusi ei tekiks, aga füüsis areneks. Võib öelda: meil on aktiivne jooksutreening väikeste nüanssidega,” räägib treener. Talvel tehakse pikemaid otsi, vaheldumisi kõnniga. Kui vihma sajab, on jooksuotsad lühemad, hüppeid rohkem.
Neli eurot – pühendumise pant
“Treeneri headust näitab see, kas õpilased arenevad, jäädes samal ajal terveks ning teiseks, kas harjutajad tulevad ikka tagasi, jäävad käima,” mõtiskleb Janar Novitski harrastustreeneri ametist. Õpilaste taset treenib ta testidega, näiteks kolm korda 800 meetri jooksu testiga. Eesmärk on säilitada kõikides jooksudes sama tempo seda ajapikku parandades.
Päris tasuta treener oma treeninguid läbi ka ei vii. “Neli eurot inimese kohta kord, see on rohkem pühendumuse pant. Mina saan midagi ja keskendun selle eest treeningutele, treenijatele; ja treenijad võtavad tasulisi treeninguid tõsisemalt. Tasuta saadut reeglina ei hinnata,” kinnitab varsti ka psühholoogidiplomi saav treener vana tõde.
Kiili vald on omalt poolt aidanud spordiseltsi ja treenijaid inventariga nagu hüppepukid, hantlid, topispallid.
“Meil oli plaanis korraldada ka suur ülevallaline nelikvõistlus jooksuhuvilistele, aga viirus lõi plaanid sassi,” räägib spordiseltsi tegemistest Heret Annus, valmistudes ise jooksurajale minekuks.
“Hea, kui spordi juures on ettevõtlikke inimesi, kes ise on huvilised ja oskavad ka korraldada, võimalusi leida,” arvab Janar Novitski.
Tegelikult aga – hästi kokkumängival meeskonnal olema mõlemad, hea treener, kes võistkonna targalt mängima paneb ja mänedžer, kes mängimiseks võimalused loob. Tundub, et Vaelas on mõlemad olemas…
