Aktiivne looduse hoidmine ja järjepidev töö meie taimestiku ja loomaliikide kaitsmisel on vabatahtlikkusel põhinevate ühenduste poolt vägagi efektiivne. Vabaühenduste töö on aga võimalik vaid annetajate toel.

Sageli on edukamad need ühendused, kes julgemalt annetuskampaaniaid korraldavad. Teatud mõttes on see hea näide, kuidas peakski kodanikuühiskond toimima – inimesed tegelevad ise teemadega, mis on ühiskonnale kõige olulisemad. Organiseerutakse, kogutakse raha, palgatakse looduskaitsespetsialiste ja ravitakse metsloomi.

Üks vale samm ja kõik kannatavad

Annetamise kultuur on Eestis veel lapsekingades ning mõni tõrvatilk võib ära rikkuda paljude MTÜ-de tegevuse. Peale Slava Ukraini skandaali on Postimehe andmetel Eesti elanike annetused langenud koguni kuni 90% ja ka paljud hea mainega ühingud on selle tagajärjel suurtesse raskustesse sattunud. Kelle annetused on langenud 30–50% ja kellel veelgi enam.

Leelo Kukk. Foto erakogu 

Kuidas saada tagasi Eesti inimeste usaldus? Kindlasti tasub MTÜ-del panustada sellesse, et kogu nende tegevus oleks kas revideeritud või auditeeritud. Revisjoni või auditi andmed võiksid olla kodulehelt leitavad ja avalikud. Vabaühendused peavad nüüd koonduma ning ühiselt tuleb tagasi võita Eesti inimeste usaldus. Vaid nii saab edasi minna, kaitstes ühiselt Eestimaa loodust ja loomi.

Riik ja vabaühendused täiendavad teineteist

Nii nagu looduses tagab vaid mitmekesisus elurikkuse, on ka ühiskonna eduka toimimise aluseks mitmekesisus. See tähendab, et looduse kaitsmiseks on vaja nii vabaühendusi kui ka riiki. Suhe vabaühenduste ning riigi vahel on enamasti teineteist täiendav. Üks ei saa ilma teiseta ja mõlemal on oma roll. Ja mõlema rolli tuleb arvestada ning sellest võtta parim, sest muidu kärbuvad mõlemad.

„Riigile on suureks toeks näiteks vabatahtlik kalakaitse, kellega ühise koostööleppe alusel kalade kuderahu valvame. Ka loomaabi küsimustes oleme paljude mittetulundusühendustega lepingulises suhtes, kuid tegeleme ise vaid otseselt looduskaitse seisukohalt vajalike loomaabitöödega. Nii saab Keskkonnameti vahendusel Maaülikoolis igal aastal abi sadakond kaitsealust linnu- või loomaliigi esindajat. Nende liikide puhul, kes kaitset ei vaja, on aga loomaabi seos looduskaitsega mõneti vastuoluline.

Nii nagu looduses tagab vaid mitmekesisus elurikkuse, on ka ühiskonna eduka toimimise aluseks mitmekesisus.

„Päästes“ looduses viga saanud jänesepoja võib inimene mõista näljasurma rebasekutsika või hoopis kaitsealuse kakulapse. Siin pole küsimus niivõrd looduskaitses kui inimlikus kaastundes ja looduse ringkäigu talumisvõimes. Kodanikuühendused ongi õige puhver, et aidata ühiskonnal selliste vastuoludega toime tulla,“ räägib Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas.

Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas: keskkonnaamet on vabaühendustega koostöös

Vabaühendused on teinud tänuväärset tööd just neile südamelähedastel teemadel teadlikkuse kasvatamisel ja ka kitsaskohtade avalikkuse ette toomisel, üks näide on pesitsusrahu suhtes välja kujunenud laialdane toetus. Avalik diskussioon looduskaitse teemadel on vajalik, demokraatlikus ühiskonnas korraldatakse asju läbi kokkulepete – kas siis seaduse või tegevuskavade näol.

Riigiasutuste roll on ellu viia meie kõigi poolt valitud parlamendi ja valitsuse loodud poliitikat. „See ei tähenda, et riigiametnikud ei juhi tähelepanu ega tee ettepanekuid õigusaktide ja tegevuskavade muutmiseks. Näiteks on Keskkonnaamet teinud aastaid ettepanekuid pesitsusrahu konkreetsemaks kehtestamiseks õigusruumis. Kui Keskkonnaamet kolm aastat tagasi meie omal algatusel esimesed pesitsusaegsed raied peatas, tõi see esmajoones meie suunas kriitikarahe ja etteheited.

Looduskaitseseadus keelab pesitsevate lindude tahtliku häirimise ja nende pesade hävitamise. Foto Ali Kazal 

Oleme vabaühendustele tänulikud toetuse eest, mida nad on aidanud pesitsusrahu suhtes avalikkuses kasvatada. Pesitsusaegne järelevalve ei ole lõppenud, otsas on vaid see aeg, mida peetakse pesitsemise tippajaks ning mille jooksul tegid keskkonnakaitseinspektorid ise plaanitud kontrolle. Lindude pesitsemise tahtlik häirimine on jätkuvalt keelatud. Ja teateid rikkumiskahtlustest kontrollitakse jätkuvalt,“ kommenteerib teemat Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas.

Riigiasutused ei saa hakata tegutsema oma äranägemise järgi, vaid peavad lähtuma kehtivatest õigusaktidest ja tegevuskavadest. Vabaühendustel on avaliku arutelu ja valukohtade esiletõstmiseks hoopis vabamad käed. Kuid see vabadus ongi osalt kantud sõltumatusest – ja sõltumatus omakorda seotud põhimõttega, et kodanikud panevad neile olulistele ettevõtmistele ise õla alla ega sõltu 100% riigi rahastusest.

Marku Lamp kliimaministeeriumi asekantsler: kliimaministeerium otsib paremaid lahendusi

„Looduskaitseseadus keelab pesitsevate lindude tahtliku häirimise ja nende pesade hävitamise. Keskkonnainspektorid on selle nõude täitmist viimastel aastatel tõhusalt jälginud. Looduskaitsealadel on üldjuhul juba praegu kaitse- eeskirjadega sätestatud pikem pesitsusrahu kui 15. aprillist 30. juunini. Kliimaministeerium jätkab arutelusid, kuidas linnustiku arvukust suurendada, võimalikud seadusemuudatused on selle arutelu üks osa,“ kommenteerib pöördumist kliimaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Eesti Metsa Abiks nõuab massilise tapmise lõpetamist

Eesti Metsa Abiks (EMA) on vabaühendus, mille tegevus on võimalik vaid annetajate toel ning mis on pinnuks silmas Keskkonnaametil, ministeeriumitel ja poliitikutel, nõudes lageraiemajanduse lõpetamist ning looduse kaitse tõhustamist riiklikul tasandil.

10. juulil saatis EMA välja pöördumise ministeeriumite poole küsimusega: „Millal saab läbi aeg, kui linnupoegade massiline tapmine on meie majanduse „tavaline osa“?“ Seoses 30. juunil läbi saanud tingliku „linnurahuga“, saatis EMA pöördumise ministeeriumite poole, kus palutakse selgitusi, miks lubab riik süstemaatiliselt metsamajandustööde käigus linnupesasid ja linnupoegi hävitada?

RMK raierahu sai läbi 30. juunil, kui lindude pesitsemine oli täies hoos, samuti lõpetasid samal päeval ka keskkonnaameti inspektorid metsade järelevalve. Metsamajandustööd on taas alanud, linnud ja metsloomad aga kasvatavad endiselt oma poegi ja pesitsus on alles käimas. Kõik nad on ohus ja potentsiaalsed ohvrid. „Oleme Eesti Vabariigi looduskaitseseaduses sõnastanud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal ajal tundub, et seadused Eesti Vabariigis ei kehti,“ seisab Eesti Metsa Abiks Facebooki lehel olevas postituses.

Lindudel on suve jooksul mitmeid kurnasid, kuid sellise mustri järgi toimides suudavad nad üles kasvatada vaid esimese ja heal juhul ka teise pesakonna. „Miks ometi ei või metsa raiuda talvel, et säästa maad ja mulda ning säästa linnupoegi? Kui kõik on hetkel nii korras nagu mõnikord väidetakse, siis miks jääb meie metsadest igal aastal kadunuks 43 000– 59 000 linnupaari? Linnulaulu jääb igal aastal veidikene vähemaks. Äkki see, et meie metsalinnud on kadumas, näitab seda, et praeguste regulatsioonidega on midagi väga valesti! Justnimelt linnustik on hea indikaator, mis näitab meie looduse ökoloogilist seisundit. Kui linnud on kadumas, siis oleme liikumas katastroofi suunas,“ selgitab EMA.

2019. aastal on tehtud uuring: „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“, mis ütleb et näiteks 2018. aastal hukkus läbi raietegevuse, ehk läbi inimeste rahalise ahnuse 84 000 linnupoega. Teame, et kuskil endise Keskkonnaministeeriumi sahtlipõhjas on olemas eelnõu, kuhu linnurahu on sisse kirjutatud. Plaanis oli kehtestada linnurahu kaitsealadel 15. aprillist 15. juulini (kolm kuud). Tööstus, mida esindas Majandus- ja kommunikatsioonimisteerium, oli selle eelnõu vastu.

EMA rõhutab, et ornitoloogide hinnangul peaks raierahu kaitsealadel olema pikem, 15. märtsist 31. augustini (viis ja pool kuud). Metsalindude asustustihedus on raieküpsetes (tinglikult vanemates kui 60 aastat) metsades oluliselt suurem kui nooremates metsades. Kui mets on „raieküps“, siis langevad koos metsaga ka seal elavad linnud. Selle pöördumisega rõhutab EMA kõige olulisemat: selleks, et linnustiku vähenemine peatada, tuleb esimese asjana Looduskaitseseadusesse sisse kirjutada lindude pesitsusrahu kuupäevad, lähtuma peaks kuupäevadest, mida ornitoloogid soovitavad.

Pesitsusrahu peab olema kehtestatud kõikides Eesti metsades ja puistutes. Eesti Metsa Abiks ootab ministeeriumitelt tagasisidet esitatud küsimustele ning ajalist hinnangut, millal saab pesitsusrahu seadusesse sätestatud? Millal on oodata seda, et linnustiku vähenemine peatatakse, kasutades kõiki meetmeid, mis selleks vajalikud.