Septembris alustas Harjumaa 59 üldhariduskoolis uue õppeaastaga 22 373 õpilast, mida on 712 võrra enam kui mullu. Neist esimestesse klassidesse läks 2179, mida on napilt 17 enam kui eelmisel aastal.

Maakonna lõikes on pilt muidugi üsna kirju. Kui Harjumaa väikseimas ehk Prangli koolis on alanud õppeaastal lapsi vaid viis, siis maakonna suurim ehk Keila kool läheb õppeaastale vastu 1641 õpilasega.

Huvitav on sealjuures see, et kui Keila koolis kahanes õpilaste arv kahe võrra, siis Prangli koolis ühe võrra. Prangli puhul ei ole aga kahanemiseks palju ruumi, sest koolis on õpilasi juba vähem kui õpetajaid ja trendi jätkudes võib õppeasutus peagi uksed sulgeda.

Mis saab väikestest?

Kolmveerand sajandit tegutsenud Kosejõe koolile jäigi kevadega lõppenud õppeaasta viimaseks. Kui kaheksakümnendatel oli õpilasi Kosejõel isegi 280, siis 2019/2020 vaid 36. Kool tegutses erikoolina, kus hariduslike erivajadustega lapsed elasid aasta ringi.

“Riigi hariduspoliitika on praegu orienteeritud põhimõttele, et kõik lapsed peavad õppima üheskoos. Et poleks segregatsiooni. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb erikoolid likvideerida ja lapsed kodukoha koolidesse suunata. Sellega olekski nagu probleem lahendatud, kuid paraku ei asenda kodukoha kool kunagi hästi toimivat erikooli, nagu Kosejõe kool paraku oli,” arvab kooli pikaaegne direktor Vello Saliste.

Seevastu Kernu kool, kus eelmisel sügisel alustas õppeaastat vaid 32 last, võib tänavu septembris ette näidata lausa 40 õpilast. Esimesse klassi läks nimelt kaheksa nagamanni. “Õpilaste arv ongi tavaliselt maapiirkondades kõikuv,” selgitab Kernu kooli direktori kohusetäitja Jaanus Kallion.

Kernu kooli 1. klass. Foto Aare Puht 

“Uus Tallinna-Pärnu trass ei lähe enam kooli kõrvalt mööda ja sellega on tunduvalt paranenud liiklusturvalisus, kus vanemad võivad julgelt saata oma väikesi lapsi üle endise Pärnu maantee,” arvab Kallion.

“Hetkel kindlasti ei ole koolil sulgemisohtu, sest kooli piirkond on piisavalt suur ning ei ole normaalne, et esimese ja teise kooliastme lapsed peaksid väga kaugel koolis käima,” teatab Kallion ja rõhutab, et Saue vald investeeris hiljaaegu Kernu kooli renoveerimisse 320 000 eurot.

Suurtel omad mured

Rahvastiku plahvatuslik kasv Tallinna lähiümbruses tekitab mõistagi hoopis teistlaadi muresid ja rõõme. Nii ehitab Rae vald Kindluse kooli, ehkki naabruses paikneva Järveküla kooli valmimisest on möödas kõigest neli aastat.

2020/2021. õppeaastat alustab Kindluse koolis 202 õpilast, neist 87 esimeses klassis, ehkki maja ehitamine alles käib. “Novembri alguseks on valmis kooli peasissepääs, söökla ja remter. Koolimaja saab lõplikult valmis 2021. aasta kevadel,” selgitab direktor Annika Räim.

“Kindluse kooli esimese koolinädala eesmärk oli saada tuttavaks oma klassikaaslaste, teiste koolikaaslaste ja mentorite ning kooli meeskonnaliikmetega. Selleks korraldasime koolimajas nuputamistegevusi ning kooli ümbruses orienteerumismängu. Klassidesse ja koridoridesse tekib iga päev aina rohkem laste loodud pilte ja plakateid,” lisab Räim.

Harjumaa suurim ehk Keila kool alustas 1. septembrit juurdeehituse rajamisega. Keila kooli pargimajaks nimetatud hoone kogupindalaks saab 4800 ruutmeetrit, 480 õpilasele mõeldud õppehoonesse ehitatakse ka spordihoone ja söökla. Ometi on ka Keilal omad kitsaskohad.

Üheks mureks on Keila kooliga ühendatud venekeelse Keila ühisgümnaasiumi laste integreerimine eestikeelsesse kooliellu. “Meie koolis õpib hetkel 139 õpilast vene keeles,” selgitab direktor Mait Tõitoja. “Iga kooli sulgemine on traditsioonide katkemine, tahame seda või mitte.”

Mis puutub koroonaviiruse teise lainesse, siis arvab Tõitoja järgmist: “Hirm on see, mis inimese araks teeb. Koroona on meie keskel juba hirmu külvanud ja meie asi on olla hoolas, siis saame ka hoolitseda oma tervise eest. Suurel koolil on muidugi oht saada ka suureks nakkuskoldeks, kuid me loodame oma elanikkonna tervele mõistusele ja suurenenud nõudlikkusele hügieeni suhtes.”

Kus ja kui palju läheb Harjumaal õpilasi kooli?