Üksi enam ei saa: Aegviidu kaldub ühinema Anija vallaga (0)
717 elanikuga 12 ruutkilomeetril laiuv Aegviidu vald on kui pruut kahe kosilasega, kellest Anija vald jääb lääne poole, Tapa vald itta. Kui varem on pruut kosilastele korvi andnud, siis nüüd pole valikust pääsu, sest vastavalt haldusreformi plaanile peab tulevikus valla rahvaarvuks olema vähemalt 5000 asukat.

Aegviidu vald moodustati 20. juunil 1991. “Eks on olnud paremaid, halvemaid aegu. Vald on saanud oma kohustused täidetud,” räägib praegune vallavanem Riivo Noor.

42-aastane Noor on magistrikraadiga finantsjuht, abielus, kolme lapse isa. Varasemalt töötas ta ettevõtjana ehitusfirmas, mis valmistas palkmaju. Aegviidu vallavanemaks sai Noor 2013. aasta kohalike valimiste järel.

“Ma olen põline Aegviidu inimene, õigemini mitmendat põlve siin olnud ja ma arvan, et see amet on selline väljakutse, aga ka võimalus anda sellele kohale ja sellele vallale midagi minu poolt,” ütleb Noor, ja lisab kelmikalt: “Isa poolt suguvõsa on siin olnud juba kiviajast saadik.”

Rahvahääletus ütles „ei“

Aegviidu vallale on hingekella löödud varemgi. 2012. aasta mais tulid ühinemisettepanekuga välja nii Anija kui Tapa vald. Kuna Aegviidu jääb nende kahe vahele ja muude valdadega ühispiire ei oma, tundus, et iseolemisele tuleb kiire lõpp.

“Ettepanekutele vastamiseks korraldasime Aegviidu elanike rahvahääletuse, et saada teada inimeste soovid ja mõtted,” meenutab Noor, kelle sõnul said kohalikud oma hääle anda valla raamatukogus. Aegviidu vallana jätkamist toetas siis 213 hääletanut, Tapa vallaga ühinemist 18 ning Anija vallaga liitumist 91. Üks sedel tunnistati kehtetuks.

“Niipalju, kui mina olen kuulnud, oli ikkagi emotsionaalsusel põhinev otsus,” ütleb Anija vallavanem Arvi Karotam.

“Sellega põhimõtteliselt lõpetati läbirääkimised ära,” lisab Tapa vallavanem Alari Kirt.
Praegune tähtede seis Aegviidu omaette jätkamist ei võimalda. Haldusreformiga on valdadele soovituslikuks elanike arvuks seatud 11 000, lubatud miinimumiks 5000.

Uutele nõudmistele kvalifitseeruvad Anija vald 5685 ning Tapa vald 7739 elanikuga. Aegviidu 717 jääb seitse korda alla lubatud miinimumi.

Alustab läbirääkimisi

Haldusreformi ärgitab tagant aprillis 2015 riigihalduse ministriks tõusnud Arto Aas. “Aas on meil käinud volikogus tutvustamas seda käimasolevat reformi ja on nendel teemadel räägitud, aga ettepanekut, et kas me peaksime nüüd ühinema ühe või teise poolega, seda loomulikult minister ei tee. See on vaja meie volikogu inimestel selgeks teha, analüüsida, kellega ühineda,” kirjeldab Noor.

Aegviidu ja Anija ühinemise korral saaks ühendvalla keskuseks Anija praegune vallamaja Kehras. Karotame arvates võiks haldusreformiga valdade arv Eestis väheneda poole võrra, kahanedes Harjumaal 10-12 peale.
Karotam soovib, et kohalikud juhid mõtleksid laiemalt. “Me peame tulema ikkagi oma kastist välja, mõtlema kogu piirkonna peale, mitte et kas mina jään ametisse, kus see vallamaja täpselt tuleb ja nii edasi.” Lisaks Aegviidule näeb ta tulevikus Anija valla osana tükikest Raasiku vallast.

Tapa vallale seevastu laekus detsembri viimastel päevadel ühinemisettepanek Tamsalu vallalt. Seda hakatakse Tapal arutama 28. jaanuaril. “Aegviidust ma ei tea praegu mitte midagi, mis seal tehakse ja mõeldakse,” väidab Kirt mõnevõrra üllatuslikult.

“Ma arvan, et see otsus tehakse ära isegi sel kuul, kellega me ühinemisläbirääkimisi pidama hakkame,” jätkab Aegviidu vallavanem Noor. Aegviidu vallavolikogu, kus on üheksa liiget, koguneb otsustavaks istungiks 20. jaanuaril.

“Kui puhtalt minu arvamusest rääkida, eks ta kaldub Anija poole,” räägib Noor. “See tõmbekeskus, kuigi mulle see sõna ei meeldi, on meie jaoks Tallinn. Kui me liituksime Tapa poole, siis peaks meie maakonnakeskuseks tulema ilmselt Rakvere. Rakveres on Aegviidu inimestel käia märksa ebamugavam.”

Ähvardav koondamine

Ent on ka probleeme. Mööda maanteed sõites ei jää Kehra Aegviidu inimeste tee peale. “Aegviidu inimene satub Kehra suhteliselt harva,” kurdab Noor. Aegviidust Kehrasse on 30 kilomeetrit, sama palju on ka Aegviidust Tapale.

“Me peaksime vastu muidugi, kui seda reformi ei oleks,” kostub Aegviidu vallavanema suust korraga kriitikat käimasoleva haldusreformi suhtes.

Edukas ühinemine võtab Aegviidu vallavanemalt ameti. “Ma arvan, et maailm on igasuguseid väljakutseid ja ahvatlusi täis. Ma loodan, et ma töötuks ei jää. Mul ei ole praegu mingisugust mõtet veel paika pandud, et mida ma tegema hakkan,” räägib Noor.

Koondamine ähvardab teisigi Aegviidu valla ametnikke. “Ilmselt on vaja ka mõningast tööjõu lisa uues või suuremas vallas, kellega me ühineme. Ma loodan, et kõik need inimesed ei saa lõpparvet, kes siin praegu töötavad, aga ma kardan, et ikkagi enamus saavad lõpparve,” räägib Noor.

Aegviidu valla eksistents lõpeb vallavanema sõnul siis, kui kinnitatakse 2017. aasta kohalike valimiste tulemused ning hakkab toimima uus ühendvald.

Aegviidul pole võlgasid

Meie Toidukaubad poekeses müüjana töötav Milvi Siivart kehitab Aegviidu valla kadumise kohta õlgu. “Ma ei oska teile tõesti midagi ütelda. Ma olen Aravetelt. See on siit 25 kilomeetri kaugusel.” Poemüüjana on ta Aegviidul töötanud kaks aastat, kundedeks nii kohalikud kui külalised kaugemalt.

RMK looduskeskuse juhataja Tiina Paltser arvab, et Aegviidu saaks ka omaette hakkama. “Meil ei ole ju võlgasid kaelas. Meil on kergteed ehitatud. Meil on väike vald, mis toimib päris hästi.” Valla käesoleva aasta eelarve tuleb pisut alla 900 000 euro.

Kui ühinemine on siiski vältimatu, eelistab Tiina Anija valda. “Hobuserauakujuliselt on Anija meil ümber,” ütleb ta. “Transpordiühendus teisele suunale on üsna kehv. Tapale küll saaks, aga rahvas on harjunud ikkagi ju, et koolis käivad lapsed enamus Tallinna suunal.”

Tiina eelistab Anijat sellest hoolimata, et hiljuti kolis ta Aegviidust Jänedale, mis jääb Tapa valla territooriumile.

Mure kooli pärast

Pisike Aegviidu vald on organiseerinud huvialaringe iluvõimlemisest džuudoni. Lisaks toetatakse vabatahtlikku päästetööd. “Nüüd on vallavanem ka vabatahtlik päästja,” tunnustab kohalik vabatahtlik tuletõrjuja ja loomaarst Ants Raava.

Vallas töötab perearst, on toidupoed, raamatukogu, kolmel päeval nädalas avab uksed apteek. Vallavalitsusega samas hoones on ruumid leidnud lasteaed 31 lapsele.

“Tuleb ka edasi minna,” tunnistab Raava samas. “Praegu on Aegviidu säärane väike mikrorakukene. Kui sul mahtu on vähe, sul on keeruline alates sellest, kui sa pead hakkama kuskil suusaradu tegema. Sa pead kooskõlastama teiste valdadega, Anijaga, Albuga, kellega iganes.”

Kui ühinemine muutub paratamatuks, eelistab ka Raava Anijat, ehkki ta enda vanemad elavad Tapal. “Ma mõtlen selle koha pealt laiemalt, et kui inimene peaks hüpoteetiliselt saama kuidagi ilma autota vallamajja asju ajama, siis tal oleks ilmselt lihtsam minna Kehrasse.”

Samas muretseb Ants 65 õpilasega Aegviidu põhikooli säilimise pärast. “Mul on kolm last. Nad käivad kõik Aegviidu koolis. Hommikul astuvad välja, lähevad kooli, lähevad kas rattaga, jala, suuskadega. Ma ei pea kuskile neid viima.”

Kooli jätkamine on olnud kaalukausil. “Ma tean, et kooli taheti vahepeal teha näiteks algkooliks. Kui ma oleks pensionär, siis mul poleks suurt vahet, kas siin on Aegviidu vald või on näiteks Tapa või Anija valla mingisugune osa,” räägib Raava. “Senikaua, kui on Aegviidu vald, on Aegviidu kool.”

Justkui aimates Aegviidu inimeste muret, lubab Anija vallavanem Karotam, et Aegviidu kool kindlasti säilib. Ja lisab: “Me arendame praegu tervisekeskust. See saab olema piirkonna tervisekeskus Kehras, mis hakkab teenindama oma arstipunktiga ka Aegviidut ja Raasikut.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.