Algab suvi, algab Eestimaa ilusaimasse, Vääna-Jõesuu randa viiva Rannamõisa-Klooga maantee remont. Kas poleks võimalik teha korralikult ja nii, et igal suvel jälle liiklust sulgeda ei tuleks? Ära tüütab see tolmu sees aukude vahel venimine ja põrumine.
Nii on kirjutatud Harku valla Muraste külast toimetusse jõudnud sõnumis. Toimetus otsustas kirja kontrollida. Saatsime päringu maanteametisse – kas tõesti on remondis üks Tallinnast välja viivaid põhimaanteid, mis tõenäoliselt leiab suve kõrgperioodil sama palju kasutamist kui sügisesel koolimineku ajal?
Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juht Lembit-Alo Kippar vastas nii: „Remondis olevat lõiku (riigimaantee nr 11390, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 7,915-9,124) remonditi viimati 1998. aastal. 2007. ja 2008. aastal toimus antud lõigul säilitusremont pindamisega. Tänavu tehakse lõigule taastusremonti.“
Taastusremondi analüüsist tulenevalt vajab mainitud lõik remonti roopa sügavuse tõttu, mis on keskmiselt kogu lõigul 2014. aasta mõõtmiste järgi 16 mm ehk kriitilise piiri lähedal. Arvestades liiklust on roopa sügavuse kasv 2-3 mm aastas, mis teeb praegu arvatavaks keskmiseks roopa sügavuseks 19 mm. Teisisõnu muudavad sügavad roopad tee ohtlikuks ning tuleb teha taastusremonti.
Tekib vesiliug
Lisaselgitusi andis maanteeameti teedevõrgu osakonna juhataja Jaan Ingermaa: „Teekatte kulumise ja teekonstruktsiooni nõrga kandevõime tõttu tekivad teele roopad, mis mõjutavad liiklejate ohutust. Kui ühel eelmainitud põhjusel on roopad tekkinud, takistab see vee äravoolu teekatte pinnalt ning autol võib tekkida liiklemisel vesiliug, mille tagajärjel võib sõiduk kaotada juhitavuse. Kohalikud elanikud ilmselt arvavadki, et teelõik on heas korras, kuna roopad ei osata tähele panna ning nende ohtlikkust hinnata.“
Teekatte roopa sügavuse mõõtmisi teostatakse maanteeameti tellimusel antud teedel iga-aastaselt.
Remondiobjekte valitakse vastavalt teehoiukavale, mida valitsus uuendas möödunud aastal. Riigimaanteede teehoiukava on koostatud seitsmeks aastaks, tulenevalt 2014-2020 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise planeerimise ning transpordi arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest.
Iga-aastane ehitus
Igal juhul on maanteeameti vastus ammendav – teede remondid on meil pikalt ette planeeritud, mingit isetegevust ei ole.
Ometigi on ka kurtjal õigus: Klooga-Rannamõisa maantee on suletud igal suvel: 2011. aastal ehitati Tabasalu mäe alla, maantee alt läbi kergliiklustee tunnel, üle-eelmisel suvel rajati ohutussaarekesed Tabasallu, Rannamõisa ja Murastesse. Kõik need ehitised, rajatised ja parandused jätavadki mulje, nagu oleks tegu koordineerimatu tegevusega. Ehk teisisõnu: algab suvi, algab remont.
Igal juhul peavad sel maanteel liiklejad olema õnnelikud, et remonditakse. Sest maanteeamet lõpetab oma vastuse nii: „Vastavalt valikumetoodikale ja analüüsidele tekib pingerida kõige ohtlikumatest kohtadest, mis aasta aastalt korda hakatakse tegema. Otsuse, mida piiratud ressursside tingimustes teha, teeb maanteeamet.“
