Maksuküüru kaotamine toob keskklassile palgatõusu
Mart Võrklaev, riigikogu liige (Reformierakond)

Endise Rae vallavanemana tean, et meie seitsmes koolis töötavad erakordselt tublid ja targad õpetajad, kellele väärika palga maksmiseks oleme omavalitsusena teinud suuri jõupingutusi. Paraku on riigi maksukorraldus selline, et kui õpetaja palka tõsta 100 eurot, siis kätte saab ta sellest palgatõusust vaid 65, iga kolmas euro läheb riigile.

Seda ebaõiglust põhjustab Jüri Ratase valitsuse poolt viis aastat tagasi kehtestatud „maksuküür”, mille Reformierakond on nüüd otsustanud ära kaotada. Seaduses on nimelt kirjas, et tulumaksust vabastatud sissetuleku osa hakkab pärast 1200-eurost kuusissetulekut vähenema, jõudes 2100 euro juures nullini.

Me pakume selle ebaõiglase süsteemi asendamiseks maksuvabastust 700 eurot kuus igaühele, pärast mida kehtiks ühetaoline tulumaksumäär 20%. Meie oponendid on juba käima tõmmanud oma vana kiunu, et see oleks „kingitus kõige rikkamatele, kes saavad kütta oma mõisu ja basseine”, nagu ütles Taavi Aas. See on täitsa vale. Kui viis aastat tagasi oli tõesti nii, et maksuküüru alla jäid keskmisest kõrgemat palka saavad töötajad, siis täna on meil isegi mediaanpalk 1400 eurot. See tähendab, et valdav enamus Eesti palgasaajaid saab maksuküüru kaotamisest kasu.

Need on täiesti tavalised Eesti inimesed – õpetajad, päästjad, politseinikud, meditsiini- ja kultuuritöötajad.

Mõned näited

Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1600 euroni. Maksuküüru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus jätaks kõrgharidusega kultuuritöötajale kuus täiendavalt kätte 84 eurot ehk 1008 eurot aastas.

Politseiniku miinimumpalk on 2023. aastast alates 1849 eurot, Reformierakonna keskklassi maksuvabastus tähendaks politseinikule 112 eurot rohkem kätte, aastas teeb see 1344 eurot.

Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 euroni. Reformierakonna maksusüsteemiga saaks sellist palka saav õpetaja täiendavad 134 eurot palgatõusu, aastapalga tõus oleks 1608 eurot. Vaevalt, et need inimesed on kõige jõukamad. Jah, muidugi tähendab kõigile inimestele 700-eurose tulumaksuvabastuse andmine, et see jõuab ka kõrgemat palka saavate inimesteni, kellele jääb kuus samuti 140 eurot rohkem kätte. Reformierakonna nägemuses ongi see õiglane.

Politseiniku miinimumpalk on 2023. aastast alates 1849 eurot, keskklassi maksuvabastus tähendaks talle 112 eurot rohkem kätte, aastas teeb see 1344 eurot.

Me toetame seda, et väiksemapalgalistelt inimestelt pole mõistlik tulumaksuga raha kokku korjata, et seda siis toetustena tagasi maksta. Aga kõigi ülejäänute puhul on õiglane see, et me võtame neilt tulumaksu võrdselt, seega iga viienda euro ehk 20%.

Absoluutsummas maksavad rohkem teenivad inimesed ju niikuinii rohkem tulumaksu ja tulumaksuvabale miinimumi tõttu on ka nende maksumäär kõrgem.

Näiteks 1500 eurot teeniv inimene maksaks Reformierakonna maksusüsteemiga iga kuu tulumaksu umbes 160 eurot ehk umbes 10% oma sissetulekust. Samal ajal 15 000 teeniv inimene maksab tulumaksuks 2860 eurot ehk maksu osakaal tema palgast on ligikaudu 19%.

Venemaa alustatud täiemahuline sissetung Ukrainasse puudutab hinnasõja ja energiasõja kaudu iga Eesti inimest. Reformierakond pakub hinnatõusudega võitlemiseks välja parempoolse ja liberaalse lahenduse: jätame inimestele rohkem kätte nende teenitud raha, et nad saaksid ise otsustada, kuhu see paigutada.

Viimaste aastate meetmed inimeste toetamiseks on fokusseerunud madalama sissetulekuga inimestele – tõstsime tulumaksuvaba miinimumi, pensione ja toimetulekutoetust. Maksuküüru kaotamine on järgmine loogiline samm, kus me vähendame Eestis kõrgeid tööjõumakse, et inimesed saaksid oma teenitud raha eest rohkem otsuseid ise teha.

Kust raha tuleb?

Meie oponendid küsivad meilt, mis see plaan maksab ja kust see raha tuleb. Selle mõju riigieelarvele on esimesel aastal hinnanguliselt 340 miljonit eurot. Need on 340 miljonit, mis jäävad Eesti keskklassile aastas rohkem kätte. Reformierakonna loogika on, et kui inimestel on endil rohkem raha käes, ei pea riik nii palju toetussüsteeme püsti hoidma, või neid juurde mõtlema ja uusi maksuerandeid kehtestama.

Ka omal ajal ettevõtete tulumaksu kaotamisel süüdistati meid, et selleks sammuks pole piisavalt raha, ent kui selle ellu viisime, selgus, et saime hakkama. Oleme absoluutselt veendunud, et nelja aasta jooksul, samal ajal riigieelarvet vastutustundlikult majandades ja Eesti majandust kasvatades, on kate võimalik leida.

Ka teised erakonnad nõustuvad, et maksuküür on ajale jalgu jäänud ja tabab kõige raskemalt just keskklassi. Seda tuleb muuta.

Reformierakond küsib neil valimistel mandaati Eestile edu toonud lihtsa ja õiglase, ühetaolise maksusüsteemi taastamisele. Anname igale inimesele kuus kasutada 700 eurot tulumaksuvabalt, kaotame maksuküüru ja naaseme ühetaolise maksusüsteemi juurde, mis on Eestis kehtinud 1994. aastast.

Reformierakonna maksuplaan teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks!
Taavi Aas, riigikogu liige (Keskerakond)

Rõõm näha, et valimiskampaania stardipakul on Reformierakond ausalt oma juurte juurde naasnud – igaüks, kel rahakott õhem, kui väiksel kildkonnal jõukatel, vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Oravapartei plaan kaotada astmeline tulumaks tähendab paraku just seda.

Riigis, kus inflatsioon ületab 22%, ei tähenda Reformierakonna kavandatav nn maksuküüru kaotamine ehk astmelise tulumaksu hävitamine mitte „keskklassi kaitsmist“, nagu oravad ise on välja hõiganud, vaid kahjuks ainult ebavõrdsuse süvendamist ühiskonnas.

Reformierakonnalt tuleb nõrgemate heaks raha alati küünte ja hammastega välja kangutada. Just nemad pidurdasid eelmises valitsuses järjekindlalt peretoetuste tõstmist ja seisavad nüüd vastu erakorralisele pensionitõusule mahus, mis Eesti inimesi ka päriselt aitaks. Oma valimisplatvormis tahavad oravad küüned sisse lüüa tulumaksusüsteemile, et teha sellest hästi sihitud toetusmeede ühiskonna kõige jõukamale kihile.

Kõrgenenud energiahindade juures tahavad mõisad ja basseinid kütmist – võib plaani sisu kujundlikult kokku võtta.

Võidaksid vaid jõukad

Astmelise tulumaksu kaotamisest võidaksid kahjuks ainult inimesed, kelle palganumber ületab 2100 eurot. Võidu suurus oleks 140 eurot kuus ja 1680 eurot aastas. Kui palju neid inimesi Eestis üldse on? Kahe kolmandiku eestlaste sissetulek paraku ühes kuus keskmist palka ei ületa…

On ka täiesti ennekuulmatu, et valitsuserakond, mis väsimatult pasundab riigi rahanduse korrashoiust, ilmub järsku välja ideega, mis läheb aastas maksma 340 miljonit eurot! Katteallikat loomulikult ei avaldata, see oleks liiga keeruline rehkendus. Kuid paratamatult tekib küsimus – kas seda raha ei ole tõesti kuhugi mujale panna?

Julgeolekuteemadelembesele Reformierakonnale tasub veel meelde tuletada, et ka vaesus on julgeolekurisk.

Eestis ei ole vaja lõhet suure ja kasina sissetulekuga inimeste vahel enam rohkem süvendada. See on meil niigi suur. Suhtelises vaesuses virelevad meil nii pensionärid kui ka üksikvanemad. Meie praegune ravikindlustussüsteem jätab umbes 100 000 inimest arstiabita.

Parem kulutame sadu miljoneid seal, kus lisaraha on hädasti tarvis ning ehitame üles riigi, mis päriselt ka hoolib. Maksame pensionäridele vähemalt 1000 eurot kuus, et keegi ei peaks eluõhtul peost suhu elama. Teeme ümber tervishoiu rahastuse, et arstiabile oleks võrdne juurdepääs igal meie inimesel, sõltumata nende sissetulekust. Parandame sotsiaalteenuseid nii, et ükski hädaline ei kukuks süsteemi aukudest läbi.

Julgeolekuteemade-lembesele Reformierakonnale tasub veel meelde tuletada, et ka vaesus on julgeolekurisk.

Aitavad ainult astmed

Keskerakond on nõus, et riigi üks alustala on tugev keskklass. Keskklassi, seda kandvat kihti, saab aga kasvatada ainult vaesuse likvideerimise teel, mille juures on üks oluline tööriist just astmeline tulumaks. Meie eesmärk on tõsta viletsamal järjel inimesi üles ja muuta riik seeläbi tugevamaks, mitte upitada jõukaid veel kõrgemale. Seisame seega astmelise süsteemi eest kindlalt, ehkki näeme vajadust astmeid üle vaadata ja ajakohastada.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist toetab ka Keskerakond. Meie nägemuses aga peaksid ühiskonda suurema panuse andma need, kellele on selles ühiskonnas ka rohkem antud – suurema sissetulekuga inimesed. See ei ole kellelegi liiga tegemine, vaid solidaarsus ja suuremeelsus nõrgemate vastu on väärika Euroopa rahva elementaarne tunnus. Hoolivas riigis ei jäeta kedagi ainult saatuse meelevalda.

Et hoolimine võimalik oleks, tuleb maksusüsteem kindlasti üle vaadata, aga meie plaan on seda teha arukalt ja läbimõeldult.

Oma täpse maksureformi kavaga tuleme välja lähiajal.