Keilas endises põllumajandustarvikute laohoones on traielspordi paradiis, kus nii suveläitsaku kui külmakraadidega võib mootorratastel mööda kive ja kände sõita. Ettevõtmine tõi 43-aastasele Tõnis Rossile Harjumaa aasta tervisetegija auhinna, mida mees jagab kahasse Harju Elektriga.

1987. aastal istus Tõnis Ross esimest korda kardirooli, sest Harju KEKi kardiklubi lihtsalt oli kodule lähedal. Kardiroolis tuli ta mitu korda Eesti ning kahel korral isegi NSV Liidu meistriks.
“Kaksteist aastat sõitsin karti. Siis läks kulukaks. Jube raske oli leida toetajaid. Omajagu oli saavutatud. Asjal puudus edasine väljund minu jaoks,” põhjendab Ross kardispordist loobumist.

Uus hingamine

“Siis oli pikk paus ja ma avastasin enda jaoks mototraieli. Tegelikult mu isa on kunagi traieliga tegelenud ja enne karti ma sõitsin ka ühe aasta traielit,” tunnistab mees. Ettevõtmise tarbeks moodustas ta Toomas Gutmaniga kaheksa aasta eest MC Panter MTÜ.

Mis asi see traiel ikkagi on? “See on maastikul läbiviidav motovõistlus, kus tulemus põhineb võistleja oskustel. Võistlustrassile on märgitud katsed, mille läbimist jälgivad kohtunikud ning tehtud vigade eest antakse trahvipunkte,” ütleb Ross.

Keila kunagises betoonplokkidest põllumajandustarvikute kesklaos Tööstuse tänav 7 hakkab esmalt silma ruum, mille vasakul pool on Kloogaranna muuli lammutamisel saadud suured kivid, paremal jämedad puunotid.

Selgub, et tegemist on traieliradadega. Kivide ja puunottide peal sõidetakse spetsiaalsete mootorratastega. Mootorratastest osa on sisepõlemismootoriga, osa elektrimootoriga.

Lastele õpetatakse peamiselt elektriliste mootorratastega, sest neil on võimalik reguleerida kiirust ja võimsust, mis teeb algajale lapsele sõidu alustamise turvalisemaks. Samuti puudub heli, mis võib lapsi hirmutada.

Traielit saab sõita ka jalgratastega. “Eestis on see jalgrattatraiel kuidagi nigelas positsioonis. Nad midagi nagu teevad, käivad kuskil koos, aga võistlusi ei korralda,” väidab Ross.

Algajad sõidavad esmalt piki raudteeliipreid või tänava äärekive. 

Tööstuse 7 hoones käiakse treeningutel teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval. Mõistagi on vaja kaitsevarustust nagu kiiver, kindad, seljakaitse, põlvekaitsmed, saapad ja küünarnukikaitsmed. Klubil endal on olemas nii sõiduvarustus kui mototehnika, mida algajad saavad proovida.

“Traielsporti alustatakse lihtsamate tasakaaluharjutustega, kurvitehnikaga, kuidas mootorratast pöörata,” ütleb Ross.

Päris algajad sõidavad esmalt üksteise järgi piki põrandale asetatud raudteeliipreid, mis on toodud kesklao lähedalt endiselt raudteetrassilt.

Viis suurt saali

Varem tegeles Ross Keilas traielspordiga Jõe tänaval oma sepikoja hoovis. “Vana kesklao hoone saime rendile tänu Harju KEKi omanikele eelmisel aastal. Meie kasutada on siin 3000 ruutmeetrit, mis on täidetud ära takistustega,” ütleb ta.

See tähendab viite suurt saali. Need kannavad nimesid nagu Kloogaranna saal, Kunstisaal, Plaadisaal, Suur saal ja Lastesaal. “Mul on nimekirjas nelikümmend last,” selgitab Ross.

“Kõige noorem laps on alustanud kahe ja poole aastasena ringiratast sõitmist. Kolme-nelja-aastased hakkavad juba mööda takistusi sõitma,” põhjendab Ross Lastesaali vajalikkust.

Miks ikkagi langes valik põllumajandustarvikute kesklao kasuks? “Siin on seinad ümber, katus peal. Saab suvel teha trenni, saab ka talvel. Kui lumi on maas, on väljas suhteliselt raske trenni teha,” väidab Ross.

Et talvekülmale paremini vastu panna, võib end treeningupauside ajal soojendada gaasipõleti juures, mis meenutab esmapilgul laternaposti. Sooja saab ka ehitussoojakus, mille üks lapsevanematest traielikeskuse kasutada andis.

“Me oleme saanud motoklubi toetajate abiga asja ilusti toimima ja vaadates seda rahvast, kes siin kolm korda nädalas treenimas käib, olen rahul,“ arvab Ross oma keskuse kohta.

“Materiaalselt ma ei näe siin tasuvust, aga kindlasti on see parem tegevus, kui me laseme lastel ja täiskasvanutel lihtsalt kodus diivani peal lesida ja nutisõltuvusel ennast kaasata,” lõpetab Ross.