“Pole siiramat armastust kui armastus toidu vastu,” on kirjutanud kuulus iiri kirjanik George Bernard Shaw. Eesti keeles öeldakse veel ühemõttelisemalt – armastus käib kõhu kaudu.
Seda, et nii iiri kuulsa sõnameistri sõnad kui ehteestlaslik ütlemine paika peavad, kinnitab ka neljapäeval Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses avatud järjekordne toidumess Tallinn Foodfest, kus oma väljapanekut esitlevad kakssada eksponenti rohkem kui 10 riigist. Kohal on toidutootjad, kaupmehed, toiduvalmistajad-kokad kõige erinevamatest söögikohtadest kuni meie tipprestoranideni; aga ka toidutootmisega lähedalt seotud alade esindajad – pakendite ja toidutegemiseks vajalike seadmete tootjad. Ja seda juba 26. korda.
“Võib öelda küll, et Toidumess astus sel neljapäeval järgmisse veerandsajandisse,” kinnitab kõik need aastad üritust korraldanud Profexpo juhataja Tiit Sarv.
Eesti toidu edulugu
“Kui algust 1993. aastal meenutada, siis algaastatel tutvustati palju välismaiseid uudistooteid. Näiteks jogurteid Eestis ei toodetudki, ka lastetoitude osas oli jäme ots välisfirmade käes. Palju oli valdkondi, kus algajad Eesti ettevõtjad-toidutootjad olid õpipoisi rollis,” meenutab Tiit Sarv.
Nüüdseks on haaranud Salvest lastetoidu liidripositsiooni, poelettidel peremehetsevad meie oma jogurtid. Eesti toidutootja on tootearenduselt jõudnud maailmatasemele.
“Ja meil siin messil on olnud hea meel seda näha ja olla kõik need aastad selle vahendajaks, kaasteeliseks. Nii et võime öelda – koos meie tootjatega on ka mess tõusnud maailmatasemele. Mitte küll suuruse ja firmade arvu, aga paljude uudsete ja maailmatasemel toodetega,” hindab korraldaja.
Messi kaks kaubamärki
Esimestel aastatel oli mess mõeldud kõikidele, nii äriklientidele, oma valdkonna proffidele kui gurmaanidele, uute maitseelamuste otsijatele. Nii 1990ndate aastate lõpuni, mil ka toitlustusvaldkonda tabas kriis – Vene turg läks toidutootjate jaoks lukku. “Siis tõmbasime meie samuti pidurit, keskendusime peamiselt äriklientidele,” meenutab Tiit Sarv kitsamaid aegu. Nüüd, mil ajad jälle lahedamad, tahab toidumess pakkuda kõikidele midagi – äriklientidele on kohtumisteks ja oma toodete tutvustamiseks äripartneritele mõeldud messi kaks esimest päeva, neljapäev ja reede; laupäev on mõeldud aga lõpptarbijale, mil messile oodatakse lõiki, kel huvi toidu, toidutegemise ning uute maitsete vastu.
Seekord on ühed põnevamad eksponendid Itaaliast, täpsemalt Sitsiiliast. Kes seda põnevat saart külastanud, teab, et sealne toidukultuur on sama mitmekesine ja põnev nagu saar isegi.
“Läti firmad on seekord väljas suure ühisstendiga, lisaks veel firmad ka eraldi stendidega, nii et kokku on Lätist messil 30 ettevõtet,” kõneleb peakorraldaja eksponentidest. Naabrite osalemist toetab üks nende tuntumaid kaubamärke, Riga Balsam Black Currant. Nemad on eestvedajaks ka Eesti baarmenide võistlusele, mille võitjad pääsevad Riias toimuvale finaalvõistlusele, kus selgitatakse parim kokteilimeister, kes kasutab Riia palsamit. See novembris, Läti Vabariigi 100. sünnipäeval toimuv võistlus kuulub Läti vabariigi juubeliürituste kavva.
Parimad jõulutoidud
“Messi kolmas päev, laupäeva, on toidusõprade päev, food lovers day,” kõneleb Tiit Sarv. Siis oodatakse messile kõiki, aga esmalt ikka neid, kellel on toidu ja toidutegemise vastu keskmisest suurem huvi. Ka on laupäeval messipileti hind tunduvalt soodsam, 5 eurot.
Päeva keskmes on magustoitude valmistamine. See on suunatud koolide ja lasteaedade toitlustajatele. Aga professionaalsete kokkade arutelu, kuidas vähese suhkruga teha maitsvat ja normidele vastavat magustoitu, on messisaalis avatud kõigile. Arutletakse ka selle üle, kuidas koolisööklates võimalikult vähe toitu raisku lasta.
“Mis aga igale gurmaanile ehk huvi pakub, on jõulutoitude hindamine. Hinnatakse erinevaid jõuluõlle sorte, sülti, pagari- ja lihatooteid, kokku sadakond erinevat toodet. Hindajateks on messi külastajad. Aga meie messi külastaja on valdavalt toidu alal asjatundja,” on Tiit Sarv kindel.
