Kooliõed panevad lapsevanematele südamele, et nad hoiaksid oma laste tervisel ja eluviisidel silma peal ning jätaksid haigestunud lapse kodusele ravile.

Tallinna koolitervishoiu kvaliteedijuhi ja lastearsti Aili Laasneri sõnul puutuvad kooliõed oma igapäevatöös üsna sageli ette olukorraga, kui nende poole pöörduvad õpilased, kel on juba enne koolipäeva algust avaldunud üsna tõsised viirushaiguste sümptomid – palavik, kurguvalu, peavalu, nohu jne.

„Kui haiguse tunnused avalduvad juba hommikul enne koolipäeva algust, oleks sageli õigem jätta laps koju tervenema,“ ütles Laasner. Näiteid oma praktikast, kui hommikul kooli saadetud haigustunnustega õpilane tuleb koju tagasi saata, on kooliõdedel palju.

„Kui kooliõe poole pöördub näiteks algklassilaps, kes kaebab kurgu- ja peavalu ega saa tundides jätkata, peab vanem lapsele järele tulema ning minema temaga koju, kus enamikel juhtudel on vajalik jätkata viirushaiguse sümptomeid leevendava raviga,“ kõneles Laasner.

Kogenud arsti sõnul on oluline aru saada, et kui laps tuleb haigena kooli, siis tema seisund võib halveneda ja paranemine võib võtta sootuks rohkem aega. Lisaks on haigestunud lapse kooli lubamine oht ka teistele õpilastele ning seega ei ole see vaid pelgalt lapsevanema ja õpilase isiklik asi. Milliste kaebustega tuleks koolilaps kindlasti koju jätta ja millega mitte, päris puust ja punaseks Laasneri sõnul siiski teha ei saa.

Lastearst Aili Laasneri sõnul vajab koolilaps vähemalt 8–9 tundi ööund, kuid nutiseadmed kipuvad seda kärpima.

„Viirushaiguste tunnustega laps peab kindlasti koju jääma ja alustama seal raviga. Need ravimid on saadaval apteegi käsimüügis ning apteekrid oskavad anda soovitusi sobilikuma toote leidmiseks,“ selgitas Laasner.

Tervise tugevdamisel on oluline osa eluviisidel – kooliõdede poole on üsna palju pöördumisi, mille taga on ebapiisav uni ja korrapäratu või ühekülgne söömine. Seda nii algklassi-, põhikooli- kui ka keskkooliõpilaste seas. „Ebatervislikud eluviisid ei pruugi tingimata olla kaebuste ainsad põhjused. Siiski tuleks need esmajärjekorras võimalike põhjustena välistada,“ märkis Laasner.

Tema sõnul on üsna sage olukord, kui kooliõe poole pöörduvad õpilased, kes kaebavad pea- ja kõhuvalu. „Vestluse käigus on aga sageli selgunud, et nad pole kodus enne koolitulekut hommikust söönud. Kooliõed on selles olukorras suunanud õpilasi koolisööklasse sööma, mille järel on juba poole tunni pärast kaebus möödunud,“ tõi Laasner näite.

Lapsevanematel tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult algklassilaste, vaid ka teismeliste söömisharjumustele, kuna ka nemad jõuavad pikkadest toidukordade vahedest tulenevate kaebustega kooliõe kabinetti. Sümptomid võivad olla halb enesetunne, pearinglus ja kõhuvalu. „Ka on kooliõed kokku puutunud õpilastega, kes lisaks hommikusöögi vahelejätmisele ei söö ka koolis midagi,“ rääkis Laasner.

Tervislike toitumisharjumustega samavõrd oluline on kvaliteetne uni, mille puudus põhjustab vaevusi igas eas kooliõpilastele. „Jälgige, millal lapsed õhtul magama lähevad ja ega nad voodis teki all hoopis nutiseadme seltsis ole. Koolilaps vajab vähemalt 8–9 tundi ööund,“ pani Laasner lastevanematele südamele. Ta soovitas lapsevanematel tähelepanu pöörata ka laste ekraaniaja kasutuse pikkusele ja tunda huvi, mida laps internetis jälgib.

„Paljud lapsed, kellega vestlusest tuleb välja, et neil on väga palju ekraaniaega, kurdavad peavalu ja unehäireid,“ ütles Laasner. Ühtki imetabletti selleks, et laps püsiks alati terve, Laasneri sõnul ei ole. „Koolilapsed peaksid toituma mitmekülgselt ja vaheldusrikkalt, piisavalt magama ja värskes õhus liikuma, siis ei ole ka organism viirustele nii vastuvõtlik,“ kinnitas Laasner.