Riigikogulasest Peetri aleviku elanik Tõnis Kõiv on juba pikemat aega tegutsenud selle nimel, et Ülemiste järve lõunakaldale saaks rajada promenaadi, kus saaks tervisespordiga tegelda ja niisama jalutada. Terviseamet on sellele plaanile endiselt konkreetselt vastu.
Lõppenud aasta 16. detsembril andis Tõnis Kõiv Riigikogule menetlemiseks üle veeseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmisel saaks Ülemiste järve lõunakaldale rajada promenaadi. „Ülemiste järve lõunakaldale viimase kümne aasta jooksul tekkinud märgatav inimasustus on muutnud Ülemiste järve praktiliselt keset tiheasustust asuvaks veekoguks ning tekitanud õigustatud vajaduse tekitada vee kvaliteedi kaitsmise ja inimeste rekreatsiooni ning tervisespordi harrastamise huvide vahele uus tasakaal,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirja järgi ei kaasneks juurdepääsu lubamisega järve kaldale õigus veekogu kasutamisele – veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ning kalapüük ei oleks endiselt lubatud.
Enne valimisi
Kõiv ütles Harju Elule, et promenaadi eesmärgiks on parendada tuhandete inimeste elukeskkonna kvaliteeti ning muuta inimlikumaks endisaegsest mõtteviisist päri reegleid. „Usun, et riigikogu suudab veel enne märtsivalimisi eelnõu seadusena vastu võtta,“ lausus ta.
Kõivu sõnul on juba alanud promenaadi visioonide väljatöötamiseks koostöö Kersti Lootusega, kelle tööde hulka kuuluvad Haapsalu, Pärnu ja Narva-Jõesuu promenaadid. „Soov on luua Ülemiste promenaadist 3D versioonis visualiseering, mida inimestele tutvustada ja mitmesuguseid eksiarvamusi kummutada,“ ütles Kõiv.
Kõivu idee suurim oponent on terviseamet, kus ei taheta kuuldagi inimeste lubamisest praegusele sanitaarkaitsealale. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm ütles Harju Elule, et amet on vastu Tallinna joogiveehaardena kasutatava Ülemiste järve sanitaarkaitseala avamisele avalikkuse jaoks, sest järve saastamise korral satub ohtu 390 000 elaniku tervis, kuna puuduvad piisavad joogivee tagavarad. „AS Tallinna Vesi suudab veereostuse korral puhast vett pakkuda orienteeruvalt 8-10 tundi,“ ütles ta.
Oht sinivetikatest
Tamme sõnul on Ülemiste järv väga madal (keskmiselt 3 meetrit) ning seetõttu õrna ökosüsteemiga, mille võivad tasakaalust välja viia mitmed tegurid. „Ülemiste järve kallas on soine ja põhjavee seis on kõrge,“ ütles ta. „Soine pinnas tähendab, et ka lähiümbruses toimuvad tegevused jõuavad väga kiiresti järvevette.“ Orgaaniliste ainete lagunemine soodustab omakorda sinivetikate vohamist ning toksiinide ja bakterite massilist arengut ning nendest toituva zooplanktoni hulga tõusu, mis kokku viib veekvaliteedi halvanemiseni.
„Sinivetikad tekitavad toksiine, mis võivad joogivette sattudes põhjustada tervisehäireid või massilisi mürgistusi,“ selgitas Tamm. „Sinivetikate toksiinid on väga resistentsed töötlemisele.“
Lisaks tähendaks järve kallasraja avamine territooriumi pidevat hooldamist. „Kaldaala korrastamine ja veetaimede niitmine vähendab veekogu ümbritsevat puhverala ja soodustaks setete segunemist veega, mis suurendaks järve orgaanilist reostust,“ ütles Tamm.
MARILIIS MIA TOPP
AS Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht
Veeseadus ei määratle Ülemiste järve kallast kallasrajana, vaid sanitaarkaitsealana, mille eesmärk on kaitsta meie kõigi tervist läbi nende piirangute.
Ülemiste järv varustab tervisele ohutu joogiveega ligi 90% pealinna ja selle lähiümbruse elanikest. Joogivee kvaliteet on juba aastaid väga kõrge. Täna puudub alternatiiv nii suure hulga elanike veega varustamiseks. Piirangud on kehtestatud selleks, et vähendada Ülemiste järve veehaarde võimalikku saastumise ohtu ning hoida vee puhastamisele tehtavad kulutused madalal ja veehinnad tarvijatele vastuvõetaval tasemel.
