Möödunud nädalal avalikustas Eesti Pank taas viimased numbrid Eesti elanike hoiuste kohta, mis näitavad, et pankades hoiustatud säästud on kuuga kasvanud veel 129 miljoni euro võrra ning aastaga 609 miljoni euro võrra 11,8 miljardi euroni. Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla annab nõu, kuidas kõrgete intresside keskkonnas oma sääste hoida.
Kõige tähelepanuväärsem selle juures on aga hoopis inimeste hüppeliselt kasvanud valmisolek hoida oma sääste tähtajalistes hoiustes. Kui kõikide hoiuste kasv kokku ulatus üle 5 protsendi aastas, siis tähtajaliste hoiuste maht on kasvanud lausa 142 protsendi võrra 4,1 miljardi euroni.
Eesti Panga andmed peegeldavad hästi ka Swedbanki klientide finantskäitumise muutust. Swedbanki klientide tähtajaliste hoiuste maht suurenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kaks ja pool korda, ulatudes 2,5 miljardi euroni. Selline kasv ja tähtajaliste osakaalu kiire suurenemine viitab selgelt Eesti inimeste taiplikkusele kasutada ära tähtajaliste hoiuste intresside kiiret tõusu eelmisel aastal, et oma sääste pikaajaliselt kasvatada.
Kui võtta aluseks Swedbanki klientide statistika, siis on näha, et viimastel kuudel on inimesed hakanud eelistama ka ühe aasta kuni 1,5-aastase tähtajaga hoiuste asemel 3-6 kuu tähtajaga hoiused. Kuigi hoiustamine on paljude jaoks jätkuvalt atraktiivne, siis peegeldab see ka vajadust olla oma säästude kasutamisel paindlik.
Mida aga hoiustamise juures veel silmas pidada ja kuidas kõige paremini oma raha sel meetodil kasvatada? Siin on mõned soovitused:
• Hajuta oma säästud mitme erineva hoiuse vahel. Üks võimalik strateegia on jaotada oma hoiused erinevate tähtaegade ja toodete vahel, et maksimeerida tulu ja minimeerida riske. Näiteks on üks võimalus n-ö redeli meetod. See tähendab, et algselt on tähtajalised hoiused tehtud näiteks võrdsetes osades 3-kuu, 6-kuu, 9-kuu ja 12-kuu tähtaegadega ning iga tähtaja kukkudes seejärel pikendatud hoiust 12-kuulisele hoiusele. Selline astmeline lähenemine tagab, et iga 3 kuu tagant vabaneb osa hoiusest, mida on võimalik kasutusele võtta, aga intress on suurem, kui hoida seda 3-kuulise tähtajaga hoiuses.
• Tee selgeks, kui paindlik soovid rahakasutamises olla. Kui raha ei ole plaanis pikalt kasutada, siis võiks mõelda 1–2 aastase hoiuse peale. Kui on aga oluline paindlikkus, siis tuleks eelistada lühemaid tähtaegasid. Näiteks on üheks võimaluseks ka Rahakoguja hoius, mis lubab intressi teenida, samal ajal kui on võimalus oma raha igal hetkel kätte saada. Samas on hoiuse intress madalam, kui pikemaajaliste tähtajaliste hoiuste puhul.
• Ka hoiuste puhul tuleks jälgida turu võimalikke muutusi. Tasub regulaarselt üle vaadata pakutavate intresside suurus, et sellele vastavalt oma hoiustamisstrateegiat kohendada. Samuti võivad lühema tähtajaga hoiused pakkuda suuremat paindlikkust ebakindlatel aegadel.
• Finantseesmärgid tasub enne hoiustamist läbi mõelda. Enne tähtajaliste hoiuste tegemist võiks mõelda oma finantseesmärgid ja vajadused läbi. Kas vajate raha lühiajaliste kulutuste jaoks või soovite pikemaajalist säästmist ja investeerimist? Kas on teada, et mingi suurem kulutus on vaja teha poole aasta pärast ja kas seni saab seda summat hoiustades kasvatada? Eesti elanike kasvav huvi tähtajaliste hoiuste vastu ja seniste harjumiste muutus rõhutavad vajadust targa finantsplaneerimise järele. Olgu see siis lühiajalise likviidsuse tagamine või pikaajalise säästmise eesmärk, oluline on leida õige tasakaal oma finantsvajaduste ja turuvõimaluste vahel.
