Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses valmis selle talve esimene 600-meetrine kunstlume rada 10. detsembril. Jaanuari alguse korralikud lumesajud on teinud võimalikuks suusatamise ka 1,5-, 2,1-, 3-, 5-, 19- ja 24-kilomeetristel radadel. Elamust pakub kelgutamine ja saanisõit.
Eelmine aasta oli Kõrvemaal keeruline nii sooja ilma kui koroonaviiruse tõttu. “Oli vaja oma teenust ümber disainida, et pakkuda võimalikult palju tegevusi kontaktivabalt, mida matkad ja välitoitlustus iseenesest on,” selgitab Margus Mäll.
Varasemalt Otepääl tegutsenud Mällist sai Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse tegevjuht mullu 23. augustil. “Otsus perega Tallinna lähistele kolida sai tehtud juba poolteist aastat tagasi. Hoidsin silmad-kõrvad lahti ja kui tuli võimalus kandideerida, siis ma kandideerisin. Siin ma nüüd olen,” rõõmustab mees.
Novembris alustati keskuse uuendustöödega. “Täiesti uue ilme saavad peamaja koos kohvikuga ja saunamaja koos saunadega. Alates seinte soojustamisest kuni sisedisainini välja. Teeme siia kaasaegse digilahendustel põhineva keskuse,” lubab Mäll.
Lund peab tundma
Novembris oli juba üks päev, kui Kõrvemaal tuli maha viie-kuue sentimeetri paksune lumevaip. Keskusel on ka kaks lumekahurit, mis pannakse tööle, kui temperatuur langeb viie miinuskraadini või alla selle. “Vähemaga ei ole mõtet, sest siis on lume tootlus liiga väike,” selgitab Reimo Noor, kes on matka- ja suusakeskuse rajameister.
“Detsembri alguses panime lumekahurid tööle. Esimene tehislume rada valmis 10. detsembri paiku. Noor tegi sellise väga ägeda ja reljeefse. See oli 600-meetrine,” kiidab Mäll.
Margus Mäll Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse lumekahuritega. Fotod Andres Tohver Tegevjuhi sõnul eeldab korraliku rajapõhja sisesõitmine vähemalt 10-sentimeetrist lund, kuid hea klassikaraja jaoks on tarvis 15–20 sentimeetrit lund. Noor arvab pisut teisiti.
“See lumi on hästi kohev, see on petlik. Vaatad, et lund on, aga rajamasina all ta kaob lihtsalt ära. See on see helveslumi, sellel ei ole tihedust. Ta lendab alt ära või siis frees pressib kokku. Kui seda kohevat lund on 30 sentimeetrit, ikka ei saa rada teha. Aga kui nullkraadi ümber tuleb viis sentimeetrit lund, saab väga hea raja,” räägib Noor.
“Suusaraja tegemine on ääetult loominguline töö. Sa pead kogu aeg kohanema sellega. Eskimotel on 30 erinevat lume nimetust. Mina pakun välja, et peaks olema oluliselt rohkem,” arvab Noor.
Suusarõõm kogu perele
Kõrvamaa matka- ja suusakeskuses kehtib külastustasu, mis on täiskasvanule kolm eurot. “Selle eest saab parkida, kõiki hooldatud radu kasutada, tualette kasutada,” ütleb Mäll. Lisaks tuleb maksta varustuse laenutamise eest.
Praegu käib keskuses keskmiselt paarsada inimest päevas, kelle päralt on 1,5-, 2,1-, 3-, 5-, 19- ja 24-kilomeetrised suusarajad. Talvespordi populaarsust näitab seegi, et nädalavahetustel on keskuse suusalaenutuse taga järjekord ning parklasse ei taha autod ära mahtuda, ehkki seal on 250 parkimiskohta.
Loodus on ju fantastiline. Puud on lund täis. Vaikus ja päike.
Peamiselt sõidetakse hommikul üheteistkümnest pärastlõuna kolme-neljani. Pimedal ajal saab nautida 600-meetrist kunstlume ringi, mis on valgustatud. “Praegu käib väga palju inimesi metsas lampidega. See on uus ja lahe suusatamisstiil,” selgitab Mäll.
Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub suurt rõõmu just lastega peredele. “Naine juhtis protsessi, aga tore on siin olla. Ma ise suusatan väga vähe, pigem tutvustan suusatamist lastele. Ilm on ka väga sobiv, miks tulla siia,” selgitab Uku Liivamets Tallinnast.
Uku abikaasa Katrin aitab parasjagu poeg Konradile ja tütar Elinale suuski alla panna. Kui Konrad sai esimest korda suusad jalga juba lasteaias, siis Elinale on see täiesti uus kogemus. “Eks see tuleb rohkem jalutamine,” arvab Katrin laste suusatamise kohta.
“Vaata, et sa suuskadega üle üksteise ei astu,” soovitab tüdrukutirtsu ema. Peagi on Elinal siiski suusad risti – elu esimene kukkumine suusarajal.
Kelgu- ja saanirõõmu
Lisaks suuskadele saab Kõrvemaa matka- ja suusakeskusest laenutada uiske, lumeräätsi ja tõukekelkusid. Muidugi võib erinevaid tegevusi kombineerida. “Meie ootame oma suuski. Isa Ando on järjekorras. Nii kaua lapsed – Marie ja Artur – kelgutavad,” selgitab Eneli Saabas, kes on samuti Tallinnast.
“Me oleme tegelikult väga vähe suusatamas käinud. Eelmine talv ju praktiliselt ei olnudki selleks võimalust. Aga nüüd on tulnud lumi, nüüd proovime jälle,” rõõmustab Eneli.
“Hästi ilus ilm on, nii mõnus. Me kindlasti ei tulnud siia tunniks, ikkagi natuke pikemaks,” lisab ta.
Huvilisi sõidutatakse ka mootorsaaniga. “Kui me rahvaga sõidame, siis mitte üle kolmekümne kilomeetri tunnis. Ega meil siin metsa vahel kuhugi kiiret ei ole. Naudime, vaatame loodust ja teeme pilte. Loodus on ju fantastiline. Puud on lund täis. Vaikus ja päike,” räägib Alpina mootorsaani rooli keerav Eugen Randpere.
Alpina tagaistmel on kolm kohta, mootorsaani järelkärus veel kuus. Et kõikide istmete juurde kuuluvad ka turvavööd, pole karta, et keegi sõidu ajal lumehange pudeneb.
“Enne igat sõitu on instruktaaž, et keegi okstest kinni ei võtaks ja sõidu ajal püsti ei tõuseks,” lisab Randpere.
