Oranžides särkides jalgpallikutte on Tabasalu jalgpallistaadion täis. Nagu oleks Hollandi U10 koondislased Tabasallu palli veeretama ja penalteid lööma tulnud. Ainult et poisid räägivad sulaselget eesti keelt…

Treenereid poiste jaoks on kolm, kõik heas füüsises – mida omakorda rõhutab veel must jalgpallurivorm! – vanemad mehed. Abiks on neil kolm nooremat, eesti keelt kõnelevat abitreenerit. Töö käib inglise keeles, vajadusel aitavad abitreenerid poistel treenerite nõudmistest täpselt aru saada.

“Hollandi jalgpallikool Eestis,” sõnab platsi äärelt pingsalt treeningut jälgiv Riho Saksus, Hollandi jalgpallikooli koordinaator Eestis. See on tal kolmas kord jalgpallikooli korraldada. Ülemöödunud aastal toimusid treeningud Tabasalus, siis Kuressaares, nüüd jälle Tabasalus.

Riho Saksus uurib paberit, kus kirjas noorte jalgpallihuviliste koduklubid: FC Flora, Levadia, Nõmme Kalju, Tartu Tammeka – hakkavad kohe silma meie mainekamad klubid. Poisse on aga ka Põlvast, Kuressaarest, Pärnust, Jõgevalt, Sauelt, Laagrist… Kokku on kirjas 71 poissi ja üks tüdruk, noorim seitsme ja vanim 13-aastane. Aga valdavalt on poisid kümnesed.

Tipptasemel treenerid

Platsil tõstetakse aga tempot. Poisid peavad ette näitama kõik, mida nad seni koduste treenerite käe all õppinud on: triblama, söötma, lööma väravale… Et siis külalistreenerite nõuannete põhjal oma söödud täpsemaks lihvida, triblamine kiiremaks ja osavamaks saada, pall alati ristnurka põrutada.

“Kui te jõuate Eesti U16 koondisesse ja tulete Hollandisse võistlema, võite kindel olla, et keegi meist on mängu jälgimas… Nii toimib terve suur rahvusvaheline noorte talentide otsimise süsteem.”

Kõik kolm treenerit – Arnold Mühren, Eddie van Schaick ja Wim Kwakman – tegutsevad Hollandi kuulsaima jalgpalliklubi, Amsterdami Ajax noortetreeneritena ning on ka ise tipptasemel jalgpalli mänginud. Euroopa meistriks on neist kullatud Arnold Mühren, kes pälvis meistritiitli Hollandi koondise keskmängijana 1988. aastal. Oma pea 20-aastase jalgpallurikarjääri jooksul mängis Arnold Mührer keskkaitsjana mitmetetes Euroopa kuulsates klubides, nende seas ka Inglismaa paljukordse meistri Manchester United´i ridades. Nüüd treenib ta noori Ajaxis, väisates nõuandjana ka välisriike.

Talendijaht

Tund pingelist treeningut seljataga, tuleb puhkepaus. Aga poisid ei saa luba minna poodi kommi ostma. Kogunetakse hoopis spordihoone suurde saali, kus Wim Kwakman, kes tegutseb lisaks treeneritööle ka Ajaxi talendiotsija ehk skaudina, noortele tulevikust kõneleb. Poisid saavad teada, kuidas toimib Hollandis andekate ja töökate noorte otsimise-leidmise süsteem. Kui mõni noormängija on skaudile silma jäänud, peavad veel kaks talendiotsijat noort jälgima. Kui kõik on oma kiitva hinnangu andnud, kutsutakse noor Ajaxi nn pühapäevakooli. Kui ta sealgi viiel pühapäeval järjest edukas on, saab ta juba kutse Ajaxi noortetreeningutele. Ja see kutse võib noore inimese eluteed muuta juba jäädavalt.
Ajaxi skaudid ei jälgi ainult noorte jalgpallurite mänge Hollandis, käiakse ka Taanis, Rootsis, Soomes, Islandil…

“Kui te jõuate Eesti U16 koondisesse ja tulete Hollandisse võistlema, võite kindel olla, et keegi meist on mängu jälgimas; kui siirdute võistlema Saksamaale, jälgib teid mõni Dortmundi Borussia skaut. Nii toimib terve suur rahvusvaheline noorte talentide otsimise süsteem,” kõneleb Wim Kwackman noortele.

HE intervjuu 1988. aasta Euroopa meistri, 20 aastat erinevates Euroopa tippklubides mänginud, nüüd Ajaxi noortetreenerina töötava Arnold Mühreniga.

Arnold Mühren, kas teie edu pandiks suures spordis oli töökus või talent?

Arvan, et minu puhul on olulised mõlemad, nii töökus kui sünnipärane anne. Alustasin jalgpallitreeninguid viieaastasena ja pole ühegi teise spordialaga tegelenud. Teadsin juba üsna noorena – tahan saada profijalgpalluriks. Kes tahab saada professionaalseks jalgpalluriks, peab iga päev harjutama, ei piisa ainult klubitrennidest ja teistest ametlikest harjutuskordadest, harjutama peab igal vabal hetkel. Noore jalgpalluri põhimõtteks peab olema: pall olgu alati jala küljes. Kui sa lähed kooli, siis ikka palliga. Muidugi ei tohi unustada õppimist – loll jalgpalli targasti ei mängi.

Miks on ka suhteliselt väikese rahvaarvuga Hollandil jalgpall maailmatasemel, Eesti mängib aga mitu astet madalamal?

Hollandis on välja kujunenud väga kindel jalgpallisüsteem, võiks öelda isegi jalgpallikultuur. Kõik algab noorte talentide otsimisest-leidmisest, treeningtööst noortega kuni päris tippudeni välja. Kõik treenerid, nagu ka noored, peavad olema motiveeritud edu saavutamisele.

Maailmas on noortel ka palju muud huvitavat teha kui ainult jalgpalli mängida. Mis moodi te noori motiveerite?

See on raske küsimus. Kui mina alustasin, polnudki peale jalgpallitagumise ühel külapoisil midagi teha. Nüüd on internet, on tuhat muud ahvatlust. Selle pärast tuleb nii meil Hollandis kui teil siin Eestis hinnata Riho Saksuse taolisi inimesi, kes oskavad ja tahavad noored jalgpalli juurde tuua. Kui noorest ei saa ka mängijat – ja kindlasti kõigist ei saa – saab ta ometigi spordipisikust nakatatud, oskab lugu pidada sportlikest eluviisidest. Ja see on suur väärtus.