Juuksur Evelyn Suurupi juuksurisalongis. Suurupi alumise tuletorni abihoones ootavad kolm pöördtooli, peeglid, föönid ja šampoonid külastajaid. Nagu juuksuris. Tegelikult avatigi siin hiljaaegu juuksurisalong.
Aknast on näha, kuis laine vastu Suurupi rannarahne vahutab. Kes tuli küll ideele avada Suurupi alumise, Eesti vanima puidust tuletorni abihoones juuksurisalong? Eksklusiivne salong. Lained akna taga aina vahutavad.
Koha omanik, Suurupi Seltsi eestvedaja Anne-Ly Mitt muigab selle küsimuse peale. Elu ise tuli. Siin kivisel kaldapealsel armastavad noorpaarid peale laulatust ja enne pulmapidu ikka ennast pildistamas käia. On nii kaua armastanud, kui Anne-Ly Mitt mäletab. Tema mäletab seda paika aga päris pika aja taha – lapsest saati on ta tuletornidega seotud olnud, kõndinud Suurupi tuletornide vahist isaga kordi läbi metsa, ülemise ja alumise majaka vahet. Nüüd, mil alumise majaka vahi maja enda perele koduks restaureeritud, üks abihoone Suurupi seltsile kooskäimise kohaks ja teistele väljarentimiseks tehtud, tuligi mõte seni veel tühjalt seisnud teine abihoone heakorrastada ja siia ilusalong teha.
Väline ilu
„Siis saavad noorpaarid siin veel enne pildistamist end sättida ja siluda,“ räägib Anne-Ly Mitt. Muidugi mitte päris tõsiselt. Ainult noorpaaridele siin ei loodeta, plaanid on märksa suuremad. Ümberkaudsetes külades – Murastes, Suurupis, Vääna-Jõesuus – on rahvast palju ja tuleb aina juurde. Kohta aga, kus inimesed võiksid ka oma välisele ilule rõhku panna, veel ei olnud. Nii otsustaski perekond Mitt, Rene ja Anne-Ly, rajada ilusalongi, kus lisaks juuksuriteenusele oleks võimalik tellida ka maniküüri, vajadusel ka kosmeetiku teenust. Kõik see tehti perekonna oma vahenditest, ei ole toetanud vald ega ükski Euroopa Liidu tõukefond.
“Kõik hooned, välja arvatud seminarimaja, on siin kompleksis muinsuskaitse all,” kõneleb Anne-Ly Mitt. See tähendab, et kogu renoveerimistöö viidi läbi muinsuskaitse järelvalve all.
Kvaliteet garanteeritud
Mõni nädal tagasi ilusalong avatigi, esialgu töötab siin vaid juuksur.
“Mina töötan tegelikult linnas, Raekoja platsi äärses salongis,” kõneleb juuksur Evelin. Siia sõidab juuksur puhkepäeva hommikul autoga, Anne-Ly tuttavana on ta appi tulnud siinset salongi käima tõmbama. Aga päriselt siia mere äärde juuksuriks tulla?
“Sellises eksklusiivses paigas ei ole ma varem töötanud,” arvab juuksur. „Aga et päriselt linnast ära tulla…” Mõte jääb õhku. Nagu kajakas merevahu kohale.
Kui palju sellises eksklusiivses kohas soengutegemine ka maksab?
“Hinnad on võrreldavad Tallinna omadega,” arvab klient Kristiina. Tema on tulnud Sakust Suurupisse juuksurisse. Ka selle pärast, et salongi omanik on hea tuttav.
“Tegelikult tahtsime ammu perega tulla siia jalutama, nüüd tulin mina juuksurisse, mees tuleb teistega varsti järgi,” kõneleb soengu seadmisel olev Evelin.
“Seegi on üks võimalus,” arvab salongi omanik. “Tullakse perega jalutama, pereema saab vahepeal ka juuksuris käidud. Moroccanoil, mis on keskmisest pisut kallim kosmeetikasari, teeb ka siinse teenuse hinna natuke kallimaks. Aga selle eest on kvaliteet garanteeritud.” Eksklusiivne vaade veel peale selle.
Juuksurisalongi omaniku sõnul praegu ainult tellimustööd tehaksegi – tuleb salongis varem aeg kinni panna.
“Kui püsivad töötajad leiame, teenindame kõiki soovijaid,” on Anne-Ly Mitt ettevõtmise õnnestumises kindel.
