Nõukogude aeg tähendas tänasele Kernu vallale Nissi külanõukogu – Nissis käidi kõiki oma probleeme lahendamas: sünde, surmasid ja poisslapsi sõjaväekohuslaseks registreerimas.
Kui inimesed said jälle ise oma olemist määrama hakata, otsustasid selle kandi ärksamad, nende hulgas ka toonane Haiba kolhoosi osakonnajuhataja Kuldar Paju ISE OLEMISE kasuks. Arvati Nissis sellest siis mis arvati, aga Kernu kandist sai 1. novembril 1993. aastal, pärast kohalike omavalitsuste valimisi, taas iseseisev vald. Iseseisva valla volikogu esimeheks valiti Kuldar Paju, vallavanemaks kutsuti Nissi külanõukogus ametis olev Enn Karu. Kuigi see kõik juhtus natuke rohkem kui 20 aastat tagasi, peavad mõlemad mehed sama ametit.
Nüüd aga, mil jälle kahe aasta pärast omavalitsuste valimised tulemas, mõtlevad Kernu valla ärksamad pead taas haldusreformist. Seekord hoopis osalise iseseisvuse loovutamisest, suurvalla loomisest.
“Kui plaanid teoks saavad, hakkab uues vallas elama 20 000 inimest,” räägib Kuldar Paju tulevikust. Nii palju elanikke pole ei Rakvere ega Viljandi linnas. Küll saab aga nii palju rahvast elama omavalitsuses, mis tekib 640 ruutkilomeetril Saue linna ja valla ning Kernu ja Nissi valla ühinemisel.
Ettepanek omadelt
Mis on siis selle aja, natuke vähem kui inimpõlve jooksul juhtunud, et Kernus oma iseseisvuse loovutamisest mõeldakse? Veel enam kui mõeldakse, ka räägitakse ja tegutsetakse ühinemise nimel: omavalitsustes on loodud komisjonid, kes arutavad suurvalla hariduse, sotsiaalelu, külaliikumise ja ühise majanduselu korraldamist. Lisaks on ka juhtgrupp, kes koordineerib komisjonide tööd. Juhtgruppi kuuluv Kuldar Paju: “2017. aastaks tahame jõuda nii kaugele, et omavalitsuste valimistel valime juba ühtset volikogu. Enne seda tuleb aga viia läbi rahvaküsitlus ja volikogude poolt allkirjastada ühinemisleping.“
Miks aga ühineda, kui varem hääletasid samad inimesed eraldiolemise poolt? Pealegi – neid ühinemise tuuli on varemgi üle Eestimaa puhunud. Siis pole aga valla juhtkond end selles suunas tõugata lasknud.
“Varem on ühinemised alanud kõik ülevalt, ettepanek tulnud valitsusest,” meenutab volikogu esimees kunagise regionaalmister Tarmo Looduse poolt joonistatud Eestimaa ühendvaldade kaarti ja Siim-Valmar Kiisleri poolt poolvägisi paika pandud tõmbekeskusi. Neid pole inimesed kunagi tõsiselt võtnud.
“Nüüd on ühinemisettepanek tulnud alt, omade hulgast,” räägib Paju. Kui aga omade hulgast, siis tuleb tõsiselt kaaluda.
“Elu on selle kahekümne aastaga palju muutunud,” ütleb ta välja elatud aastate kogemuse. Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga – kas riik on siis millestki loobuma pidanud? Vastupidi – meie võimalused ja piirid on avanenud. NATOga ühinemine tähendab aga meie kõigi turvalisust.
“Nii on ka inimese ja omavalitsusega. Võid olla nii sõltumatu, et sinust midagi ei sõltu. Tänapäeval aga nii ei saa. Osa rahastamisprojektide lagi on nii kõrgeks aetud, nõuded nii suured, et väikesed vallad lihtsalt ei küüni nendeni. Palju vajalikke asju jääb tegemata. Ei jätku lihtsalt raha,” muutub volikogu esimees konktreetsemaks.
Kernu vallas vajaksid väljaehitamist Ruila ja Laitse kunagiste suvilaühistute taristud – vee- ja kanalisatsioonitrassid ning teed. Kunagi oli seal rohkem kui 3000 Tallinna ettevõtetele kuuluvat suvilat, mida omanikud või nende järeltulijad on hakanud nüüd eramuteks ümber ehitama. Hakates ise vallakodanikuks.
Anne Sulling, tubli tüdruk
“Kahekümne aastaga on siin nii palju muutunud, et kui varem olid meil põhikeskusteks Kernu ja Haiba, siis nüüd hakkavad tõusma juhtrolli endised suvilapiirkonnad, Ruila ja Laitse,” ütleb Paju. Statistika kinnitab kiretute numbritega volikogu esimehe sõnu: aastatega on Haiba elanike arv langenud 400-lt 360-le, Kernu koolis õpib 60, Ruilas aga poole rohkem, 120 õpilast. Need numbrid ütlevad selgelt, kummas piirkonnas elab noorem rahvas. Aga ütlevad ka, et Kernu koolis on ühe õpilaskoha maksumus pea kaks korda kõrgem kui Ruilas ja miks uus, sügisel käiku minev 60 kohaga lasteaed tuli ehitada just Laitsesse.
“Võib-olla oleksin ka ühinemise vastu, aga iga päev volikogu esimehena neile numbritele otsa vaadates saan aru – teist teed meil pole, muidu lihtsalt ääremaastume,” arutleb Paju.
“Väikest omavalitsust ei taha keegi kuulda võtta, kui meid on aga ikkagi 20 000, siis kõlab meie hääl vastu ehk isegi Toompealt, nii Steinbocki majast kui riigikogu saalist,” on volikogu esimees veendunud. Põhjendades: Kernu vallast läheb läbi Via Baltica maanteetrass, volikogu otsusega on nõusolek antud uue tee ehituseks. Millised on aga kompensatsioonid elanikele maade võõrandamise eest, seda veel täpselt teada pole. Konkreetselt puudutab Via Baltica 6-7 Kernu valla peret. Uus maantee ei jäta mõjuta ka Kuldar Paju piimafarmi – rajatav tiheda liiklusega trass möödub 20 meetri kauguselt lüpsilaudast, mis alles 2006. aastal renoveeriti, kallihinnalise lüpsiplatsiga varustati.
“Kui nüüd tehakse uus tee, siis rajatakse vastavalt Euroopa Liidu direktiividele läbipääsutunnelid ka väikeulukitele. Lüpsilehma kaitseks, kes viibib 24/7 mürafoonis, ei tehta midagi. Öeldakse – laut on tootmishoone,” on Paju trassi planeerijate peale solvunud. Nagu natuke ka uue valitsuskoalitsiooni peale. Piima kokkuostuhind on Venemaa sanktsioonide tõttu langenud 38 sendilt liitri kohta 24 sendile.
“Eelmises valitsuses see uus tubli tüdruk, Anne Sulling, leidis võimaluse müüa piimasaadusi Jaapanisse. Nüüdses valitsuses seda ametikohta enam pole,” arvab kohalik poliitik Toompea uutest tegijatest.
Valinud kolme presidenti
“Olen kolme presidenti valinud, tühja hääletanud ma pole,” on Kuldar Paju uhke. Keda aga järgmisena valida tuleb, seda Kernu valla volikogu esimees veel öelda ei oska. Kahest mehest, Siim Kallasest ja Indrek Tarandist, võib küll arvata, et nad kandideerivad, aga…
“Targad mehed mõlemad. Enne kui valida, tahaksin nende programme näha. Ja kes ütleb, et must hobune, keda oodatagi ei oska, nurga tagant välja ei ilmu,” ütleb Paju maamehelikult. Samamoodi nagu mitme valla ühinemisel, suurvalla tekkel. Komisjonid võivad tööd teha ja kõiki aspekte kaaluda, aga lõpuni ei suudeta ikka kõike välja selgitada.
“Üks on selge – Tallinn on nii suur magnet, et meie tõmme, olgu tegu siis Haiba või Laitse inimesega, on ikka pealinna, mitte Nissi suunas. Uue valla keskus on plaanitud aga Saue linna. Sellepärast, et kui kellelgi vallamajja veel asja, käib Tallinna sõites ka vallamajast läbi. Haibasse jääb aga teeninduspunkt, kus siis need, kes vallamajja minekut kaugeks peavad või interneti teel ei suhtle, saavad oma asjad korda aetud,” kõneleb Kuldar Paju suurvalla anatoomiast.
ANDRES LAISK
Ühinemise üks eestvedajatest, Saue vallavanem
Ühinemisläbirääkimised on läinud natukene paremini, kui plaanitud. Kui kaks aastat tagasi tagasiläbirääkimistega alustasime, ei olnud algatajatel veendumust, et Saue linn läbirääkimistega liituda võiks. Nüüd aga Saue osaleb protsessis ja meil on, mille üle ühiselt arutledada. Samas ühinemisest esialgu huvitatud olnud Keila vald loobus, aga usun, et kui nad nad Keila linnaga ühinemisotsuse ära teevad, on nendega ühinemine järgmine etapp.
Eks kõigile seni õhus olevatele küsimustele annab vastuse rahvaküsitlus, mis omavalitsustes peaks tulema juba järgmise aasta algul. Enne seda allkirjastame – kui muidugi allkirjastame – ühinemislepingu.
