Mida teha, kui kodus on teismeline – olgu siis poiss või tüdruk –, kellel oleks nagu huvi spordi vastu, aga veel rohkem huvi pakub omaealistega tänavail tegutseda, kampa koonduda, möödujaid kimbutada või hullematki haududa.

Ei ole ainult Eestimaa noorte ja nende vanemate ees sellised probleemid püsti. Ka jalgpalli sünnimaal Inglismaal on nii. Ja veel rohkemgi – suurem riik, rohkem erineva taustaga noori, rahvuslikult kirjum seltskond. Aga ka jalgpall on populaarsem, suurt ühiskonda liitev suur mäng.

„Tosin aastat tagasi tuldigi Suurbritannias mõttele üritada liita kuritegevuse ning probleemse käitumise ennetamiseks noored just jalgpalli kaudu tugevamalt ühiskonnaga,” kõneleb Keit Fomotškin, mittetulundusühingu SPIN (Spordil Põhinev Interventsiooniprogramm Noortele) tegevjuht.

Inglastel läks edukalt – paljude noorte elus toimuski pööre.

Suurbritannia eeskujul otsustati Eestis siseministeeriumi algatusel 2013. aastal sarnase programmiga alustada ja katsetada kogukonna turvalisuse suurendamisel uusi meetmeid. Siseministeerium kaasas ka Heateo Sihtasutuse, kes aitas saareriigis toimiva mudeli kohendada Eesti oludele.

2015. aasta jaanuaris alustasidki esimesed SPIN programmi treeningrühmad Eestis, Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.

Eluoskused jalgpalliga

„Programm koosneb sisuliselt kahest osast, millest üks on jalgpallitreeningud ja teine eluoskusi arendavad töötoad. Jalgpallis vallanduvad emotsioonid, tekivad konfliktid, tuleb ette teineteise mittemõistmist – ehk jalgpall on nagu elu ise, kaasakiskuv ja laenguid tekitav. SPIN programmis on jalgpall vahend jõuda noorteni, õpetada neile elu igapäevasituatsioonides toimetulemist,” kõneleb programmi eestvedaja Keit Fomotškin. „Programmi teises osas, eluoskuste töötubades, õpitakse kogenud noorsootöötaja eestvedamisel, kuidas emotsioonidega toime tulla, eesmärke seada, arutletakse selle üle, kuidas ennetada konflikte ja kuidas neid lahendada.”

SPINi ehk Spordil Põhinev Interventsiooniprogrammi Noortele Eesti tegevjuht tegevjuht Keit Fomotškin. 

Et programm koosneb jalgpallitreeningutest ja elus toimetulekuks vajalike sotsiaalsete ja enesejuhtimise õpetusest, on tavaliselt ühel treeninggrupil ka treenereid kaks: jalgpallitreener ja abitreener, kelleks on vastava ettevalmistusega noorsootöötaja.

„Professionaalsed treenerid valime välja Eesti Jalgpalli Liidu poolt soovitatud klubide kaasabil,“ kiidab Keit Fomotškin treenereid.

Tagasiside

Erinevalt Inglismaast on Eestis programmi mõju noortele täpsemalt ja teaduslikumalt hinnatud. Inglismaal tugineb programmi efektiivsuse hindamine peamiselt politsei tagasisidele – kui palju mõnes piirkonnas on peale programmi käivitamist tulnud noortega vähem tegelda – Eestis korjatakse andmeid aga kolmelt osapoolelt: koolist antakse hinnang, kuidas on muutunud programmis osaleja koolikohustuse täitmine, koolikäitumine ja õppeedukus; osaleja ise täidab ankeedi, millest selgub tema hinnang enda prosotsiaalsete hoiakute, enesekontrolli, enesehinnangu ja enesetõhususe muutustele; treenerid hindavad aga muutusi osaleja aktiivsuses, koostöövalmiduses, agressiivsuse näitajates.

„Kui tavalised jalgpalliklubid keskenduvad jalgpalluri „tippu“ viimisele, arendades peamiselt tema füüsilisi ja tehnilisi oskusi, siis meie jaoks on olulisem loomulikult see, kui paljud programmi lõpetanud noortest jätkavad haridusteed ja jõuavad edukalt ka tööturule,“ võrdleb Keit Fomotškin SPIN-programmi tavalise jalgpallitreeninguga.

Kes rahastab?

SPIN programm on mõeldud 9–18-aastastele noortele, programmi treeninggrupid tegutsevad lisaks Tallinnas nimetatud linnaosadele (Lasnamäe, Põhja-Tallinn, alates novembrist Mustamäe) juba ka Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas, Rakveres. Sügisest liitus lisaks Tallinnale Harjumaa omavalitsustest veel Viimsi vald. SPIN programmi rakendamise vastu tunnevad huvi Harku, Rae vald ja Keila linn.

Igal aastal toimuvad kahel korral SPIN programmi turniirid. „Tavaliselt kutsume osalema ka tuntud jalgpalliklubide noortevõistkondi ja rõõmu teeb ka SPINi noorte sportlik tase, mängime nagu võrdsed võrdsetega,“ on programmi eestvedaja Keit Fomotškin uhke.

Alati tekib küsimus, kes rahastab?

„Siseministeeriumi kaudu tuleb toetus Euroopa sotsiaalfondist, lisaks panustavad kõik omavalitsused ja viimasel ajal ka erasektor,“ räägib Keit Fomotškin rahastamisest. Ühe noore kohta on SPIN programmi osalemistasu ligi 40 eurot kuus. Noortele endale on programm tasuta. SPIN programmi pearahastajad on Euroopa Sotsiaalfond, siseministeerium, Briti Nõukogu, UEFA Foundation for Children ja Heateo Mõjufond. SPIN programmi rahastavad veel Tallinna linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Rakvere linn, Tartu linn, Viimsi vald ja AS Tallinna Vesi.

SPINi suveturniir 2018. 

KOMMENTAAR

Jekaterina Paškevitš, politseiametnik, abitreener SPIN programmi treeningrühmas

Tegelen SPIN programmi raames 14–18aastaste noormeestega. Öeldakse küll, et see on kõige raskem iga, aga mina lisaksin, et ka kõige huvitavam. Nende noorte treenimine on keeruline, samas väga põnev väljakutse. Koos tuleb ju ühise eesmärgi nimel pingutama panna väga erineva tasemega noored jalgpallurid: mõni on neist varem trennis käinud, teine pole üldse mänginud. Samuti on nad pärit väga erinevast keskkonnast, erinevatest peredest. Kui tavalises treeningrühmas kõik – nii sportlased kui treenerid – pingutavad selle nimel, et spordis võimalikult kõrgele jõuda, siis SPIN programmis teeme tööd selle nimel, et oleks ühtne võistkond. Mis muidugi ei tähenda, et mõni noor ei võiks ka jalgpallurina tippu jõuda.
Tulemustest rääkides – täna trennis käivad poisid pole enam kaugeltki need noored, kellega neli aastat tagasi alustasin. Muutused paremuse poole on suured.
Et treeningutel suhtleme eesti-vene segakeeles, siis julgen väita, et SPIN programm on ühtlasi ka integratsioonprogramm. Jalgpall on kiire mäng. Ja oma mõtted tuleb kiiresti kaaslasele arusaadavalt edasi anda. Ükskõik mis keeles.
Muidugi tekib küsimus, mis neist noortest peale programmi lõppemist edasi saab? Praegu on meil näiteks üks 19-aastane poiss, kelle jaoks otsime uusi väljakutseid. Üldiselt on nii, et kellel on elus hästi läinud, see hoiab meiega edaspidigi sidet, kirjutab ja tänab. Nagu näiteks praegu üks Poolas palliv noormees – Eestisse tulles külastab ta ikka ka oma endisi kaaslasi. On aga ka noori, kes siin Eestis jalgpalliga seotud on.