Kui 2015. aastal räägiti, et Soodla harjutusvälja on vaja, sest „tuleb arvestada väga agressiivse, väga jõhkra Venemaaga“ (J. Vseviov 22.04.15), siis ka täna, kui planeeritakse oluliselt suuremat harjutusvälja mahtu, räägitakse sama juttu.
MTÜ Soodla kaitseks hinnangul ei ole 2015. aasta lubadused ja plaanid paika pidanud. 70–90 harjutuspäevast on saanud 300 päeva aastas, enam ei plaanita piirduda mürarikaste õppustega ainult tööpäevadel ja -ajal, vaid need võivad toimuda enamikul päevadel aastas.
2015. aastal jäi harjutusvälja ohuala harjutusvälja piiridesse, kuid nüüd on riigi eriplaneeringus (REP) laiendatud ohuala (LOA), mis on peaaegu 100% Natura 2000 ala – seal asuvad Paukjärve loodusrada, Jussi matkarada ja Kõrvemaa suusakeskuse 19 km suusarada. LOA-le, mis on ka Natura 2000 ala, planeeritakse kolme laia ühendusteed. Kohalikud palusid juba 2015. aastal arvestada RMK-l ja kaitseministeeriumil sellega, et metsade raiumine Soodla piirkonnas peatataks, et müra kohalikele vähendada, kuid senini seda tehtud ei ole.
Keegi pole kaitsevõime tugevdamise vastu
„MTÜ Soodla Kaitseks lähtekoht on, et oleme selgelt Eesti kaitsevõime tugevdamise poolt ning me ei ole Soodla harjutusvälja vastu. Soov on olla riigile partner, kes aitaks kaasa rääkida ja leida parimad lahendused, kuidas koos kaitsevõime tugevdamisega jääks parimal võimalikul moel alles elurikkus, matkarajad, kohalike kodurahu, mida siia kolides ju otsima tuldi, või toimuks vähemalt müra ja langenud kinnisvarahindade õiglane kompenseerimine,“ räägib MTÜ Soodla Kaitseks juhatuse liige Merle Hendrikson.
Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht Kadri Auväärt selgitab, et Eesti kaitsevõime oluline lüli on sobilikud harjutusväljad. „Neid tuleb arendada, kuna oleme pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale pingestunud julgeolekuolukorra tõttu investeerinud paremasse relvastusse ja suurendanud oma kaitseväge. Olemasolevad harjutusalad on pea täielikult hõivatud,“ ütleb Auväärt.
Samade väljakutsete ees on Vene agressiooni tõttu tema sõnul ka Läti ja Leedu. „Meil on hea meel, et oleme saanud kodanikuühiskonna esindajatega töises ja konstruktiivses õhkkonnas mõtteid vahetada. See on andnud ka võimaluse selgitada, et LOA ei ole harjutusvälja ala – see suletakse inimeste turvalisuse pärast juurdepääsuks vaid osal ajal aastas ja sel alal liigutakse vaid teedel. On oluline märkida, et sellel alal ei toimu laskmisi, selle eesmärk on vaid tagada inimeste ohutus,“ lisab ta.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise osana hinnatakse mõju, mis kaasneb sulgemisega kuni 90 päeval aastal ja vajadusel antakse soovitusi mõjude leevendamiseks. LOA võetakse kasutusele eeskätt suurõppuste ajal, mis tänase teadmise juures on umbes 20–30 päeval aastas.
Kohalikud palusid juba 2015. aastal arvestada RMK-l ja kaitseministeeriumil sellega, et metsade raiumine Soodla piirkonnas peatataks, et müra kohalikele vähendada, kuid senini seda tehtud ei ole.
„Lageraiet Soodla harjutusväljal ei ole viimasel ajal tehtud, küll aga on tehtud vähesel määral hooldusraieid, mis on vajalikud metsa seisundi parandamiseks. Lisaks on hooldatud harjutusväljal asuvaid teeääri, et muuta väljaõppe korraldamine ohutumaks. Eriplaneeringuga on kavas laskeväljade ja harjutusvälja piiri vahele jätta võimalusel metsane puhvertsoon eluhoonete läheduses, et vähendada harjutusvälja kasutamise mõju lähipiirkonnas elavatele inimestele. Kindlasti säilib metsa hulgaliselt ka muudel aladel, sh olulisel määral looduskaitselistest eesmärkidest lähtuvalt,“ kõneleb Auväärt. Täpsemad alad selguvad eriplaneeringu protsessi käigus.
Kohalikud asusid end kaitsma
Kõik eelnev on põhjuseks, miks kohalikud asutasid märtsis 2023 MTÜ Soodla Kaitseks ja kaasasid advokaadi Aivar Pilve oma huvisid kaitsma. 23. mail 2023 kohtusid MTÜ Soodla Kaitseks esindajad Merle Hendrikson ja Vahur Värk, seltsing Loodus, Inimene ja Sõjavägi kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindajatega ja esitasid omapoolsed ettepanekud.
Kõige põletavam teema kohalike, Põhja-Kõrvemaa rekreatsiooniala kasutavate inimeste ja Natura 2000 linnuala jaoks on müra, millega seoses toodi välja kuus kõige olulisemat teemat. Esimene ettepanek on mürarikkaid õppuseid (suurtükkidest ja kaudtulerelvadest tulistamine) viia läbi tööpäevadel kell 7–18. Kõrge müraga õppustest teavitamine peab olema mil.ee kodulehel üleval kellaajalise täpsusega.
Õppustest teavitamissüsteem tuleb muuta kaasaegseks, kasutades SMS-ga teavitamist jms vahendid. Kui tõesti on vaja mõnel päeval aastas ka öösel ja nädalavahetusel mürarikkaid õppuseid läbi viia, siis tuleb sellest aegsasti inimesi teavitada. Soodla harjutusvälja kasutuseeskiri tuleb kehtestada samaaegselt REP-iga ja eeskirja muutmise see osa, mis puudutab müra, tuleb kooskõlastada valdade, kohalike MTÜ-de ning külavanematega. Teiseks tuleb mitteliikuvatele relvadele ehitada müratõkked, mis oleksid vähemalt 25 m kõrged, ja kasutusele võtta summutid.
Põletav probleem müranormidega
Kolmandaks tuleb paigaldada harjutusväljaga piirnevatesse küladesse müramõõtjad. Neljandaks ei ole MTÜ nõus militaarmüra regulatsiooni müranormidega, mille RKIK on iseendale kehtestanud. Regulatsioon on, erinevalt näiteks Soomest, kooskõlastamata teiste ametkondadega. Nursipalus lähtus 2006. aastal Akukon normidest 50 dB päeval / 40 dB öösel, 2018. aastal lähtus Alkranel kaitseväe keskpolügoonil normidest 60 dB päeval / 45 dB öösel. Soomes arvestatakse militaarmüra normiga 55 dB päeval. 2019 kehtestas RKIK aga militaarmüra normid 65 dB päeval / 50 dB öösel.
Aasta-aastalt on norme pidevalt tõstetud, keskmine normtase on tõusnud koguni 15 dB võrra. „Arusaamatu, kuidas on võimalik, et militaarmüra soovituslik normtase aastatega muudkui tõuseb ja seda ei kooskõlastata ega uurita täpsemalt. Lisaks mürale on probleemiks ka vibratsioon ja selle reguleerimine,“ kõneleb Hendrikson. Militaarmüra regulatsioon, mille on koostanud välised eksperdid koostöös kaitseministeeriumi valitsemisala asutustega, on soovituliku iseloomuga, kuna puuduvad efektiivsed meetmed mürataseme alandamiseks.
Tegevused, millega müra kaasneb, on liikuva iseloomuga, ja tegevuste planeerimisel ei ole võimalik arvestada tuulega, millel on oluline mõju müra levikule. Militaarmüra regulatsiooni ajakohastatakse perioodiliselt, sest muutuvad relvad, samuti võimalused müra leevendamiseks. Regulatsiooni koostamisel lähtutakse reaalsetest võimalustest müra leevendamiseks.
Seejuures on oluline märkida, et Soodla harjutusväljale ei plaanerita ühtegi ala, kuhu võib lasta lõhkevat laskemoona. Samuti on oluline teada, et kõige võimsamatest relvaliikidest lastakse harva, nt kaudtulerelvadest (nt suurtükid) tänasel teadmisel umbes 20 päeval aastas.
Viiendaks on reguleerimata kinnisvara väärtuse languse teema ja kompensatsioonid kohalikele ettevõtjatele. Selleks kõigeks on vaja luua vastav seadusandlus. Samuti on vaja kehtestada toetused majade renoveerimiseks, et müra häiriks võimalikult vähe elanikke hoones viibides.
„Selline toetus ei saa olla omaosalusega, sest kui piirkonda ei tuleks harjutusvälja, siis ei plaaniks paljud kohalikud nt isegi mitte aknaid vahetada. Kuna kindlustused ei kompenseeri militaartegevuse vibratsioonist tekkinud kahjusid hoonetele, siis kuidas riik plaanib selle lahendada?“ tõstatab Hendrikson küsimuse.
Kuuendaks on KOV taluvustasude määramine. Täna ei jõua kõigis valdades taluvustasu harjutusvälja mõjupiirkonda, sest valdadel on õigus ise määrata mõjupiirkond ja mõni vald on jätnud piirkonna määramata ja otsustanud, et kogu valla territoorium on mõjupiirkond. Ettepanek on, et seadusega määrataks ära, et mõjupiirkond on harjutusvälja piirist külad, mis jäävad nt 4 km raadiusesse.
Ettepanekuid on rohkemgi
MTÜ on teinud lisaks ettepanekud: mitte rajada ühendusteid Natura 2000 aladele, st Jussinõmme ja nn lõunapoolne tee, jätta vabaks Soodla veehoidla lõunaala, rajada kergliiklusteed rasketehnika veoks plaanitavate teede äärde.
„Kohtumisel hindasid kõik osapooled, et MTÜ ettepanekud ei ole midagi ebamõistlikku ja esialgu saime lubaduse, et mitmeid ettepanekuid arvestatakse. MTÜ Soodla Kaitseks seisab oma seisukohtade eest ja loodame, et lahendused leitakse ilma kohtuteed jalge alla võtmata,“ räägib Hendrikson.
Kaitseministeerium teeb tööd selleks, et leevendada mõjusid, kaotamata selle juures oluliselt riigikaitses. Reaalsed võimalused müra leevendamiseks selguvad müra modelleerimise tulemusena. „Otsime omalt poolt võimalikke vastutuleku kohti – näiteks teeme tööd, et parandada õppustest teavitamist, avame osa Soodla veehoidla lõunakaldast, teeme koostööd KOV-idega teede rekonstrueerimiseks/ rajamiseks, mis aitavad parandada liiklusohutust militaarliiklusest mõjutatud teedel. Lisaks täpsustame harjutusvälja kasutuseeskirjas tegevused, kuidas käitume olukordades, kui nt õppuste ajad või mahud erinevad tavapärasest, et kohalikke elanikke oleks sellest efektiivseimal viisil teavitatud. Koostöös turismiettevõtjatega otsime lahendusi turismile avalduvate mõjude leevendamiseks, nt koostöö alternatiivsete matkaradade kavandamiseks,“ selgitab Auväärt.
Tema sõnul on alates 2019. aastast harjutusväljade häiringu hüvitamiseks makstud talumistasu KOV-idele, mille territooriumil asuvad kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljad. Mai lõpus tegi valitsus otsuse tasude maksmise aluste muutmiseks ja saajate ringi laiendamiseks 16 omavalitsuseni. Seega peaks saama kõik riigikaitselise väljaõppega kaasnevad kahjud nii teedele kui hoonetele kompenseeritud läbi taastamise või rahalise hüvitise.
Eesti Metsa Abiks nõuab aktiivset looduskaitset
USA-s kehtib seadus nimega „Sikes Act“, mis kehtestati 1960. aastal. Seaduse eesmärk on säilitada ja parandada looduskeskkonda sõjaväeliste alade ümbruses ning see nõuab kõikidelt kaitseministeeriumi juhitud asutustelt, sealhulgas sõjaväebaasidelt, et neil oleks looduskaitse plaan. Sellist seadust nõuavad looduskaitsjad ka Eesti riigile.
Seadusega nõutavad plaanid peavad sisaldama tegevusi, mida kasutatakse elupaikade taastamiseks, ohustatud ja haruldaste liikide kaitsmiseks ning metsloomade ja -lindude populatsioonide haldamiseks.
„Seaduse eesmärk on säilitada ja parandada looduskeskkonda sõjaväebaasides ja nendega seotud maadel. See tähendab, et looduskaitselised jõupingutused hõlmavad mitte ainult sõjaväebaasi ümbritsevat ala, vaid ka baasi sees asuvaid maa-alasid. Sõjaväebaasid on sageli suured ja nendes võivad leiduda olulised elupaigad ning haruldased ja ohustatud liigid,“ selgitab Eesti Metsa Abiks (EMA) juhatuse liige Helena Eenok.
Uus lähenemine taastaks inimeste usalduse
EMA on kirjutamas ka avalikku pöördumist, mis juhib tähelepanu sellele, et kaitseministeerium on seoses suurenenud julgeolekuriskiga laiendamas sõjaväe kasutuses olevaid alasid mitmel pool Eestis. Riigi kaitsevõime tõstmine on vaieldamatult oluline ning vajalik ning protsessi käigus tuleks kompromisside leidmiseks läbi rääkida erinevate seotud huvigruppidega. Pöördumine esindab looduskaitsjate huvigrupi kompromissettepanekut, mille rakendamine võimaldaks kaitseministeeriumi tegevusele anda täieliku looduskaitseorganisatsioonide toetuse.
Lisaks leitakse, et kuigi kaitseministeerium on tellinud sõjaväealadele hulgaliselt inventuure ning liikide seireid, pole need piisavad selleks, et omada adekvaatset ülevaadet ökosüsteemide olukorrast sõjaväealadel. Vajalik on mitmekülgne ja integreeritud lähenemine. Lisaks inventuuridele ja liikide seiretele peaks kaitseministeerium eraldama rahalisi vahendeid selleks, et nende alluvuses töötaks liikide kaitsele spetsialiseerunud osakond, mis teeks tihedat koostööd teadusasutuste, ülikoolide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Kaitseministeerium: võtame probleeme tõsiselt
Kaitseministeerium kinnitab, et võtab keskkonnateemasid tõsiselt. Juba täna töötab kaitseministeeriumi haldusalas neli keskkonnaspetsialisti ja kohe on lisandumas viies. Keskkonnakaitse tagamiseks harjutusväljadel on olemas keskkonnakorralduskavad, mida uuendatakse perioodiliselt.
„Kõikide uuringute, analüüside, seirete, keskkonnakorralduskavade ja muu koostamiseks kaasame oma ala parimad spetsialistid. Keskpolügoonil tehtud hirvlaste ja metsiste seire tulemused on väga julgustavad. Samuti toimub igal aasta põhja- ja pinnaveeseire. Soodla REP-i käigus on mõjude paremaks hindamiseks tellitud potentsiaalsete metsiste ja tetrede mängude inventuur ja seni teadmata kotkapesade kaardistamine,“ ütleb kaitseministeeriumi esindaja Kadri Auväärt.
