Sõeluuringul osalemine võib päästa elu (0)
Article title
Uuringud võtavad inimese päevast vaid mõnikümmend minutit ja võivad päästa elusid. Foto stock.adobe.com

Tervisemured ei hüüa tulles, kuid neid saab ennetada ja oma tervisega toimuva osas kursis olla. Sõeluuringud on üks tõhusamaid vähiennetuse ja varase avastamise võimalusi.

Tervisekassa kutsub kõiki sihtrühmadesse kuuluvaid inimesi üles oma tervisest hoolima ja käima regulaarselt kontrollis. Varases staadiumis vähk ja vähieelne seisund ei anna endast tihti ühegi sümptomiga märku, seega on oluline meeles pidada, et sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis naistele ja meestele ning uuringul osalemine on väga oluline ka kaebuste puudumisel.

Tervise arengu instituudi andmeil saab regulaarselt kontrollis käies ära hoida umbes 40% rinnavähi, 60% jämesoolevähi ja üle 80% emakakaelavähi juhtumitest. Emakakaela sõeluuringu abil on võimalik leida üles rakumuutused ja vähieelsed seisundid ning neid ravides ei pruugi vähidiagnoosi saadagi.

Jämesoolevähi puhul on võimalik avastada jämesoolevähk enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid. Ehk teisisõnu, kui rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis, et alustada raviga õigeaegselt ning vähendada haigusesse suremust, sest varases staadiumis leitud vähki saab täna ravida väga edukalt, siis emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringul osaledes on võimalik avastada vähieelseid seisundeid, mis võivad aja möödudes viia vähi tekkeni.

„Kutsume kõiki naisi üles oma tervisest hoolima ja regulaarselt kontrollis käima,“ sõnas tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. Sõeluuring aitab kasvaja teket ennetada või varakult avastada enne, kui haigus on hakanud organismis levima ja kaebusi tekitama. Seega, kui inimene kuulub sõeluuringu sihtrühma, siis ei tohiks kahelda ning peaks aja broneerima juba täna.

Mehed luubi all

Tervisekassa koostöös Eesti uroloogide seltsiga on ette valmistamas eesnäärmevähi sõeluuringu katseprojekti, millega pakutakse meestele võimalust teha perearsti juures PSA analüüs (prostataspetsiifilise antigeeni vereanalüüs, mis aitab varakult tuvastada eesnäärmevähki). Mehed, kelle vereanalüüsi tulemus näitab kõrget PSA taset, suunatakse uroloogi vastuvõtule. Uroloog viib läbi intervjuu, hindab riske ja suunab kõrgema riskiskooriga mehed MRT uuringule.

Sõeluuringu teostatavusuuringuga plaanitakse alustada loodetavasti 2023. aasta teises pooles. Tervisekassa hinnangul peab meeste tervisele pöörama suuremat tähelepanu eelkõige seetõttu, et ka 2022. aastal läbi viidud uuringust peegeldab vastu murettekitav statistika. Tulemused näitasid, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenuseid oluliselt vähem kui naised ning jõuavad seega meditsiinisüsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega.

Kliinilise uuringu järgi on iga neljas Eestis elav mees rasvunud ning ligi pooled ülekaalulised. Veerand uuringus osalenuist olid normaalkaalus. Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja see oli seotud peaaegu kõikide kehvade tervisenäitajatega. Neil oli kõrgem vererõhk, madalam testosterooni tase ning kehvemad maksa- ja vaimse tervise näitajad. Samuti tarvitasid nad sagedamini valuvaigisteid ja neil oli enam erektsioonihäireid.

Haiguste ennetuse vaates on meestel seega väga oluline osaleda sõeluuringutel. Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant, kuid ka siin on osalusaktiivsuses arenguruumi, seda nii meeste kui naiste hulgas. 2023. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.

Sõeluuringutele oodatakse naisi iga kahe aasta järel

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel. 2022. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 64% sihtrüma naistest, mis on 6% kõrgem kui 2021. aastal. Kuid selleks, et sõeluuringute mõju oleks rahvatervisele tulemuslik, peaks teadusuuringutele tuginedes sõeluuringul osalemise sihtgrupi hõlmatus olema vähemalt 70%.

Huvi rinnavähi sõeluuringus osalemise vastu erineb vanuste lõikes. Kõige enam osalevad rinnavähi sõeluuringul esmakordselt kutsutavad ehk 50aastased naised. Läbi aastate on rinnavähi sõeluuringu osalusaktiivsus olnud kõrgem Saaremaal, Hiiumaal, Jõgevamaal (nendes maakondades on jõutud mõningatel aastatel ka 70% osalusmäärani) – kusjuures nendes maakondades teostab rinnavähi sõeluuringut vaid mammograafiabuss ja statsionaarset võimalust rinnavähi sõeluuringuks ei ole.

Kõige madalam osalus on olnud Ida-Virumaal, Harjumaal ja Pärnumaal, kusjuures nendes maakondades on lisaks mammograafiabusside külaskäikudele ka statsionaarselt võimalik uuringut teha aastaringselt. 2023. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.

Üle 55-aastased naised peaksid aktiveeruma

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse naisi ja mehi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel. Tervisekassa raviarvetele tuginedes osales 2022. aastal jämesoolevähi sõeluuringul 54% sihtrühmast, mis on 7% kõrgem kui 2021. aastal. Meeste ja naiste osalemise aktiivsus jagunes vastavalt 49 ja 59%.

Läbi aastate on kõige kõrgem osalemismäär olnud Jõgeva ja Võru maakonnas ning kõige madalam Saare- ja Hiiumaal ning Ida-Virumaal ja Valgamaal. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta järel. Tõsi, ka siin on osalusmäär püsinud aastate lõikes madal.

2022. aastal osales emakakaelavähi sõeluuringul 49% kutsututest, see küll tõuseb umbes 5–7%, kui saame lisada statistikasse ka möödunud aastal läbiviidud HPV-kodutestide pilootprojekti tulemused (täpsed andmed pole veel tervise arengu instituudist laekunud). Huvi emakakaelavähi sõeluuringus osalemise vastu on kõige suurem 45–50 aastaste naiste hulgas ning kõige madalam 55+ vanuserühmade hulgas.

Läbi aastate on kõige kõrgem osalemismäär olnud Pärnu ja Saare maakondades, olles keskmiselt vastavalt 53,2% ja 52,7%. Kõrge osalusmääraga on ka Hiiu, Järva ja Lääne maakonnad, kus osalusmäär on üle 51%. Kõige madalam on osalusmäär olnud Ida-Viru ning Viljandi maakondades, olles keskmiselt vastavalt 41,5% ja 42,4%. 2023. aastal on tasuta emakakaelavähi sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993.

Kuidas end sõeluuringule registreerida?

Vähi sõeluuringute register saadab sihtrühma naistele ja meestele nimelise kutse. Kuna kutse ei pruugi aga kõikideni jõuda, ei pea seda ootama jääma, vaid iga antud aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluv inimene võib võtta ühendust sobiva raviasutusega või broneerida aja digiregistratuuri kaudu. Sõeluuringuid tegevate raviasutuste kontaktid leiab tervisekassa kodulehelt.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb pöörduda otse oma perearsti poole. Lisainfo leiad siit. Tasub ka meeles pidada, et kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.

Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või tervisekassa infotelefonilt 669 6630. Vaata ka lisaks www.soeluuring.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.