Rekordilised soojakraadid ei ole võimaldanud Kõrvemaal tavapärast rütmi saavutada, sest novembris, detsembris ja jaanuaris on maa enamuse ajast sõna otses mõttes must olnud. Harju Elu uuris, kuidas matka- ja suusakeskus toime tuleb.

Kõrvamaa matka- ja suusakeskuse eelmine talvehooaeg lõppes 24. märtsil 2019. Sel puhul tehti Facebooki postitus: “Kui eile oli suusarada 60%  lund  ja 30% jääd, siis täna on 30%  lund ja 60%  jääd. Suusatajad panevad 19-kilomeetrisel rajal suusahooajale punkti just nüüd.”

Tavapäraselt pakub Kõrvemaa matka- ja suusakeskus talverõõme 1,5-kilomeetrisel, 3-kilomeetrisel, 5-kilomeetrisel, 19-kilomeetrisel ja 24-kilomeetrisel suusarajal.

Eelmise hooaja viimane suusapäev 24. märtsil 2019. FOTO: Marilin Pehka 

Lumi on defitsiit

Käesoleval talvel, kui seda üldse talveks saab nimetada, on suusatamine Kõrvemaal olnud pigem kõrvaltegevus. “Esimesed suusatajad sellel talvehooajal püüdsime territooriumilt kinni 1. detsembril. Suusatamist võimaldas varahommikune korralik lumesadu,” meenutab Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juhataja Marilin Pehka.

Suusailma pakkus veel 6. detsember. “2. detsembril, 3. detsembril ja 16. detsembril sai uisutada rabalaugastel ja rabajärvel,” lisab Pehka.

“28. detsembril tootsime esimest korda sellel hooajal lund kelgumäele ja territooriumile. Lund sai toota õhtul kella viiest üheteistkümeneni,” jätkab Pehka. “Lumetootmise valmidus on olemas keskuses kahe lumekahuriga, aga puuduvad  külmakraadid.”

Möödunud aastal sai Kõrvemaa matka- ja suusakeskus kunstlume tootmiseks toetust 1000 eurot. Nimetatud toetuse maksis välja sihtasutus Eesti Terviserajad.

“Kui üldse lund toota, siis nii palju, et see säiliks ka plusstemperatuuril, siis tuleb toota rajale vähemalt 30 sentimeetri paksune lumekiht. 1,5-kilomeetrise suusaraja katmiseks kunstlumega on vaja toota vähemalt neli ööpäeva järjest ja temperatuuril alates neljast külmakraadist,” teab Pehka.

Paraku ei ole ilmataat ka jaanuaris Kõrvemaa matka- ja suusakeskust ei ohtra lumesaju ega krõbeda külmaga õnnistanud. 5. jaanuaril õnnestus kuueks tunniks käivitada lumekahur, et kelgumäele lund saada.

“6. jaanuaril sai korra suusatada. Õhtul tõusis temperatuur ning järgmiseks päevaks oli ka lumi ära sulanud,” tunnistab keskuse juhataja.

Abi kõrvaltegevustest

Praeguse seisuga ei saa suusatada üheski Eesti suusakeskuses.

“Hetkel saab teha kõiki tegevusi, mida pakume ilma lumeta. Nädalavahetustel toimuvad matka- ja liikumishuvilistele suunatud avatud  matkad. On sportlikke matkasid, on koos lastega matkasid ja on seikluslikke matkasid. Käime matkamas jalgsi, räätsadega, FAT ratastega,” räägib Pehka.

Sooja talve tõttu on Kõrvemaal nüüd rõhk jalgsimatkadel. FOTO: Sven Luks 

“Tavakülastajad saavad tulla keskusesse discgolfi mängima ja viburajale seiklema. Samuti eelistavad suusahuvilised teha pikki matkajookse 19-kilomeetri ja 24-kilomeetri terviserajal. Lapsed saavad keskuses peale matka madalseikluspargis seigelda,” teatab Pehka.

“Inimestel on liikumisvajadus vaatamata sellele, kas talv on või mitte. Üha sagedamini näeb külastajaid rullsuuskadega meie 2,1-kilomeetrisel rullirajal trenni tegemas. Keskuses on olemas lisaks FAT ratastele, tõukeratastele ja räätsadele ka rullsuusavarustus, mida saab soovi korral laenutada,” selgitab tegevjuht.

“Loodus on igal aastaajal võrratu. Hetkel saab jälgida loomade tegevust ning vilksamisi näeb valge kasukaga metsaelanikke, mida tavaliselt lumisel ajal ei märka,” arvab Pehka

Eraldi kindlustust lumevaese talve vastu Kõrvemaa matka- ja suuusakeskus võtnud ei ole. “Enamus traditsioonilisi koolide suusapäevi on planeeritud veebruarisse ja märtsisse,” loodab tegevjuht ilmaolude muutumist.

Kõrgendatud ootused langevad ka talvele järgnevatel kuudel. “Lumevaene talv tuleb kompenseerida parema kevad-suvehooajaga. Selleks oleme välja töötanud uue õuesõppe programmi kooligruppidele ning lisaks traditsioonilistele sündmustele keskendume välisturistide kohalemeelitamisele  sellel suvehooajal,” lõpetab Pehka.