„Treeningtundi alustame nagu igal teiselgi tõsisel spordialal ikka soojendusega, siis õpime tantsutehnikat, tegeleme akrobaatikaga. Tähtsal kohal on ka üldfüüsiline treening.“

Nii kõneleb Riin Uusna – tantsija ning tantsuklubi V.A.T Stuudio MTÜ treener ja eestvedaja. V.A.T Stuudio alustas 1997. aastal tantsutreener Jaanika Pussa eestvedamisel Tallinnas, VAT teatriga ühe katuse all.

„Ega meid rohkem VAT teatriga seogi kui algusaastate ühised ruumid ja sarnane nimekuju – see on natuke puksitud teatrilt,“ ei salga tänane tantsustuudio eestvedaja Riin Uusna, kes ise hakkas tantsuga tõsisemalt tegelema 2006. aastal. Ja see algus oli nii tõsine, et tantsija pälvis diskotantsu vabastiilis 2010. aastal Euroopa meistri tiitli.

„Olin sel ajal juba ka V.A.T Stuudio tantsuõpetaja,“ meenutab Riin Uusna oma tegevust tantsustuudios. Teist korda tuli tantsijanna diskotantsu vabastiilis Euroopa meistriks 2013. aastal. „Samal aastal loobus Jaanika Pussa tantsukoolist, minust sai korraga omanik ja eestvedaja,“ meenutab Riin Uusna möödunud aastaid.

Tantsustuudio täna

VAT teatri seinte vahel mõnekümne õpilasega alustanud tantsustuudio on tänaseks laienenud Tallinnast – kus nüüd on Saku tänavas oma ruumid – veel Kiili ja Saku valda. Õpilasi on stuudio nimekirjas ligi 200, õpetajaid neli, vahel ka kuus – oleneb perioodist. Sakus alustati tantsutreeningutega 2011. aastal, Kiilis mõned aastad hiljem.

Kiili noored tantsijad. 

„Neist 200 noorest tantsijast on Kiili gümnaasiumist 80, Kiili lasteaias käib 40 tulevast tantsijat. Sakust on õpilasi 40,“ räägib tantsuõpetaja numbrite keelt. Vastu hakatakse lapsi võtma alates kolmandast eluaastast ja V.A.T Stuudios saavad nad käia kuni 16. eluaastani. Selle aja jooksul saavad lapsed selgeks show- ja diskotantsu, huvi korral ka hiphopi.

„Stuudiosse võtame vastu kõik soovijad, kedagi välja ei praagi,“ kõneleb õpetaja. Siiski on enamik tantsuhuvilistest tüdrukud. „Tants on selline naiselik ala, küllap selle pärast tüdrukud,“ arvab õpetaja. Kiilis jätkab sügisel alustanutest – olgu nad siis poisid või tüdrukud – järgmisel hooajal 75–80%. „Arvan, et see on päris tubli protsent. Et alati leidub ka uusi tulijaid, saame oma grupid kenasti täis,“ räägib Riin Uusna. Sakuga on natuke teised lood. „Sakus on õpilased püsimatumad,“ arvab treener. „Käivad aasta ära ja siis… leiavad uue tegevusala.“

Ehk on see sellest, et Sakus on õpilastel valida suurema arvu huviringide vahel, seda treener kindlalt öelda ei tea.

Kiilis tegutseb tantsustuudio kolmes kohas: lasteaias, gümnaasiumi aeroobikasaalis ja noortekeskuses, Sakus on leitud väga head ruumid spordikeskuses.

„Lisaks tantsu harjutamisele tegeleme palju ka akrobaatika ja üldfüüsilise ettevalmistusega,“ räägib tantsutreener, kes on ühtlasi akrobaatikaõpetaja. Nõrgad heaks tantsijaks ei saa, teab Euroopa diskotantsu meister Riin Uusna omast kogemusest. Noored tantsijad treenivad kõigis vanuseklassides kaks korda nädalas. Peale tantsutehnikate õpitakse selgeks rühmakavad, millega siis käiakse esinemas ja võistlustel. Vastavalt vanusele on ka kavade keerukus.

Noorte tantsijate väljaasted

„Meie tantsulaste, tantsustuudio põhilised väljundid ongi võistlused,“ kõneleb tantsuõpetaja. Koduriigi esinduslikuimaks koolinoorte tantsuvõistluseks on festival Kuldne Karikas, mis sel aastal toimub aprillis, ja festival Koolitants. Väiksemaid tantsuvõistlusi korraldavad tantsukoolid ise.

„V.A.T Stuudio korraldab igal aastal ka oma jõulupeo ja kevadkontserdi, kus siis kõik treeningrühmad üles astuvad näitamaks, mida nad oskavad,“ räägib Riin Uusna. Ka on tantsulapsed alati oodatud esinejad, olgu tegu siis valdade üritustega või muude tähtsündmustega.

Tantsustuudio korraldab ka suvelaagreid, mis on tantsijate hulgas väga populaarsed, sinna tulevad treenima ja lõõgastuma ka need lapsed, kes muidu on mingil põhjusel tantsutreeningud lõpetanud, võttes veel oma sõpru või klassikaaslasi kaasa. Viimastel aastatel on tantsulaager toimunud siinsamas Harjumaal Muraste koolis.

Omamoodi tähistatakse ka sõbrapäeva. Siis võib iga tantsija sõbra või isegi mitu sõpra tantsutreeningusse kaasa kutsuda. Ja alati on tantsijail neid, keda kaasa kutsuda, olgu nad siis klassikaaslased või lihtsalt sõbrad-sõbrannad.

„See sõbra kaasakutsumise reegel kehtib terve nädala, mil sõbrapäev on. Nii kasvatame sõbrapäeva sõbranädalaks,“ naerab Riin Uusna.
Sõpradele on proovitund muidugi tasuta.

Tantsusaladused lõpuni selgeks

Tantsimine pole väga odav lõbu. Kas või tantsuriided maksavad juba… Sellised mõtted kerkivad pähe vist igaühele, kes tantsukleitidel säravaid litreid silmab. „Tantsurõivad õmblen ma ise. Või kasutame õmbleja abi. Samuti ostame rõivaid e-poest,“ kõneleb tantsukooli eestvedaja. Kõik tantsustuudio kulud kaetakse vanemate makstavast kuutasust, samuti toetavad tantsustuudiot omavalitsused.

Mis saab aga 16-aastasest tantsijast edasi? Just sammud korralikult selgeks saadud ja tuleb V.A.T Stuudios lõpetada?

„Eks meil ole ka neid klubisid, kes täiskasvanutega tegelevad,“ teab tantsija ja tantsutreener Riin Uusna. Kes tahab aga tantsusaladused lõpuni selgeks saada, peab õppima minema juba Tallinna ülikooli või Viljandi kultuurikolledžisse. Seal koolitatakse tantsujuhte.

Kommentaar, V.A.T Stuudio tantsuõpilane Maribel Leppik

Õpin praegu Kiili gümnaasiumi 8. klassis. Poole oma kooliajast ehk siis neli aastat olen ka V.A.T Stuudios tantsuga tegelenud.

Klassikaaslased ja sõbrad teinekord imestavad, et kuidas ma nii kaua olen vastu pidanud. Mina siis küsin, et mis selles nii kummalist on, kui tants tõsiselt meeldib. Sest tants minu jaoks – see on liikumine, muusika, eneseväljendus läbi liikumise. Tants annab ja kannab positiivseid emotsioone, võimaldab ennast välja elada, maandab pingeid.

Palju annavad ka võistlused. Väljaspool Eestit oleme käinud võistlemas Soomes, Lätis ja Leedus, Eestis Koolitantsu festivalil ja teistel võistlustel olen kaasa löönud nii grupitantsus kui ka individuaalselt. Näiteks sain hiljaaegu Jõgeva Dance Staril teise koha. Võistlused motiveerivad jätkama, veel rohkem endast andma.

Nii et tantsimisega tahan ise jätkata ja julgen teistelegi soovitada. Tants annab hea enesetunde ja rühi, lisab enesekindlust.

Fotod Maarja Eliisabet Roosalu