Ehkki veedame suurema osa ajast oma kodus, kipume pöörama vähe tähelepanu sellele, milline on õhu kvaliteet, mida sisse hingame. Madal õhukvaliteet võib mõjutada tervist alates kergest ärritusest kuni krooniliste haigusteni.

USA riiklik terviseteaduste instituut on loetlunud halvast siseruumi õhukvaliteedist tulenenud tõsisemate haiguste sekka:

• Insuldi;
• südamehaigused;
• kopsuvähi;
• kopsupõletiku jne.

Kuna paljud veedavad tänapäeval enamiku ajast siseruumides, võib siseruumide õhukvaliteet osutuda isegi olulisemaks ja määravamaks, kui seda on välisõhk. 

Eesti pikad talved soosivad tubaseid tegevusi ning kütteperioodil võib värske ja karge välisõhuga ruumide tuulutamine tunduda suure küttekuluna. 

Paraku võib puudulik ventilatsioon külmal ajal viia nahaääritusteni, kus nahk võib muutuda kuivaks ja sügelevaks. Kevadisel ajal on ohus aga allergiaid ja astmat põdevad inimesed, kuna välised ärritajad võivad sattuda tuppa ning kehva ventilatsiooni korral jäävad allergeenid kimbutama nii päeval kui öösel. 

Aastaringne puhta õhu puudus siseruumides võib veel põhjustada keskendumisvõime ja produktiivsuse langust. Samuti võib tekkida krooniline peavalu ja väsimus.

 Kuidas siis ikkagi õhu kvaliteeti oma kodus parandada?

Õhk peab liikuma

Kõige soodsam, lihtsaim ja kiirem viis enda siseruumide tuulutamiseks ja õhu kvaliteedi parandamiseks on avada aknad. Eriti oluline on see koristustööde ajal, kemikaalide kasutamisel või köögis küpsetamisel. 

Hea lahendus on korraliku ventilatsiooni paigaldus. Näiteks soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid tagavad värske õhu ringluse, säilites samal ajal kodu soojuse.

Õhupuhastid on ideaalne variant allergikutele. Need seadmed eemaldavad õhust tolmu, õietolmu ja muud allergeenid.

Viska mürgine kodukeemia välja

Tugevad ja toksilised puhastusvahendid võivad kasu asemel hoopis kahju teha. Ameerika Kopsuliit on toonud välja mitmete igapäevaste puhastusvahendite kõrvalmõjuna silmade ja kurgu ärrituse, kroonilised peavalud ja mitmed teised tõsised tervisehädad. Keemiliste puhastusvahendite asendamine looduslike vastu, või veelgi parem, näiteks äädika, söögisööda ja sidrunimahla vastu, aitab hoida kokku rahaliselt ning on ohutum kogu pere tervisele.

Siingi on kasu korralikust ventilatsioonist. Puhastusvahendite ja kemikaalide kahjuliku mõju aitab eemaldada ventilatsiooniseade. Lisaks aitab see puhastada toa õhku muudest kahjulikest ühenditest nagu näiteks tubakasuits. Veendu, et ventilatsioonitööd teeb tunnustatud asjatundja.

Too tuppa rohelust

Lisaks silmailule, aitavad toataimed eemaldada õhust süsihappegaasi ja vabastada hapniku, mis omakorda parandab kogu siseruumi õhu kvaliteeti. Õhku puhastava toimega populaarsemad toataimed on näiteks ämbliktaim, rahuliilia, aaloe ja inglilill.

Taime tuleks paigutada elamisruumides kohtadesse, kus veedetakse enim aega. Näiteks elutuba või magamistuba. 

Jälgima peaks ka taimede enda tervist. Ära lase hallitusel mullale tekkida. Kasta ja väeta vastavalt taime vajadusele.

Tolmulapp regulaarselt kätte

Tolmu ja allergeenide allikaks on peamiselt inimesed ja lemmikloomad. Tolmulestade ja karvade leviku vastu aitab regulaarne kodu koristamine.

 Eemalda või vähenda pehmeid mööbliesemeid, mis koguvad tolmu. Näiteks vaibad ja kardinad. Pese voodipesu regulaarselt, vähemalt korra nädalas.

Õhukuivatid ja ventilatsiooniseadmed aitavad hoida õhu niiskustaset madalal, mis omakorda vähendab tolmulestade ja hallituse levikut.

Jälgi õhuniiskuse taset

Õige õhuniiskuse tase loob kõik eeldused hea siseõhu kvaliteedi tagamiseks. liiga kuiv õhk  võib põhjustada hingamisteede ärritust, samas liiga niiske õhk aitab tolmulestade ja hallituse levikule kaasa. Liiga kuiva õhu vastu aitab õhuniisuti ning vastupidiselt liiga niiske õhu aitab tasakaalustada õhukuivati.

 Soovitatav õhuniiskuse tase on vahemikus 30-60%. Terviseamet on näiteks koolides seadusega piiritlenud taseme vahemikku 40-60%. Õhuniiskuse taseme kontrolliks saab kasutada hügromeetrit.