Selgituseks 15.09 Harju Elu artiklile „Harkujärve mets: veel on kirves õhus!“ (0)

Tšehhi kirjanik Milan Kundera on oma teoses “Surematus” märkinud, et Saatan võtab kiiresti üle kõik organisatsioonid, mis temaga võitluseks asutatakse. Mulle meenus see tõdemus, lugedes 8. septembri lehest emotsionaalset lugu, milles MTÜ Eesti Metsa Abiks ja kirikuõpetaja Avo Üprus maalivad kohutava pildi: Harkujärve ümbrus raiutakse kohe täielikult metsast lagedaks, omanik plaanib seda teha mingite salapäraste kurjade kavatsustega, mitte metsa müügist tulu teenimiseks, kogu järve ümbritsev ökosüsteem muutub jne.

Tutvudes kõnealuse MTÜ kodulehega, saame teada, et nende peamine etteheide Eesti metsanduse korraldusele on see, et otsuste tegemisel ei kaasata ega kuulata sisuliselt kodanikke ja nende ühendusi. Ometi on praegusel juhul nii Harju Elu artikli kirjutamisel kui sellele eelnenud kampaanias raiete keelamiseks käitutud täpselt nii, nagu ei tohiks: omaniku esindaja poole pole omaniku seisukohtade ärakuulamiseks või asja rahumeelseks arutamiseks vaevunud pöörduma ei teemat kajastanud ajakirjanikud ega ükski Harkujärve elanik, rääkimata vallaametnikest või kogu kära algatanud MTÜ Eesti Metsa Abiks esindajatest.

Raiete keelamine käis sedaviisi, et reedel, 28.07 kell 11.04 saatis vallavalitsus keskkonnaametile vastava taotluse, samal päeval kell 16.56 see rahuldati ja raie peatati, kusjuures vallavalitsuse pöördumine registreeriti ametlikult sissetulnuna alles 31.07. Vaat nii käivad asjad, kui tulekul on valimised ja vallavalitsust ning ministeeriumi juhivad sama partei esindajad! Omaniku esindaja arvamust enne raiete keelamist muidugi ei küsitud; artiklis viidatud tagantjärele ärakuulamise osas tsiteeriksin taas MTÜ Eesti Metsa Abiks kodulehekülge: „Kui avalik võim ei ole huvitatud kodanikuühenduste tegelikest seisukohtadest ja kutsub laua taha vaid tühje sõnu tegema, siis nimetatakse seda näiliseks kaasamiseks.“

“Mõisa ajal säilitati seda metsa, vanade mõisamaadega tahetakse nüüd teenida,” räägib Kaarel Kübarsepp, kes nimetab end põliseks Harkujärve elanikuks. Kui ta seda ka tegelikult oleks, siis teaks ta, et Harkujärvel pole kunagi olnud mõisa ja ka Harkujärve küla ise on üsna hiline moodustis. Enne okupatsiooni asus praeguse Harkujärve asula kohal hoopis Nõmme küla Järve talu, mille omanik oli Jaan Venter. Kuna talu oli üle 100 hektari suur, siis võeti see 1940. aasta sügisel omanikult ära kõige täiega: maad, hooned, loomad, kogu vallasvara ja inventar.

Talu baasil moodustati sovhoos, mis tegutses erinevate nimede all kogu Vene aja. Enamus praegusest Harkujärve külast, sh uus kirik, ongi ehitatud sovhoosi ajal ja hiljem endise Järve talu maadele.
Sellesama 1944. aastal Eestist põgenenud Jaan Venteri lapselaps on praegugi tagastatud talumaade omanik.

Osa tema metsast on veel vanaisa istutatud ja nii metsanduses asjad käivad, et vanaisa istutab ja lapselaps raiub. Seejuures kogu kõnealune mets on kehtivate seaduste kohaselt inventeeritud, inventeerimisandmed riiklikusse metsaregistrisse kantud ning omanikule on riiklikult tunnustatud spetsialist koostanud kehtiva metsamajanduskava, mis näeb tema metsas ette erinevaid raieid, sh lageraiet. Kõik metsamakanduskavas plaanitud lageraielangid (ühe erandiga) on suurusega alla hektari; Hobuseraua tee äärde ehk nähtavasse kohta jäävad langid on metsamajanduskava kohaselt plaanitud kultiveerida (sinna istutatakse uus mets).

Jättes kõrvale naeruväärse jutu raide põhjustatavast ökokatastroofist ja omaniku mittemetsanduslikest salaplaanidest, on kogu probleem tegelikult tõusetunud ühest asjast: Harku valla üldplaneeringu seletuskirjas on lause, et kõnealuseid metsi tuleks majandada lageraiest erinevate meetoditega. Omanik on metsaseadusele tuginedes kindel, et valla üldplaneeringuga ei saa metsa majandamisele selliseid piiranguid seada, vallavalitsus arvab et saab.

Mis siis parata, eks tuleb kohtus see asi selgeks vaielda.

Ja lõpetuseks: kui teema tõusetus, saatsin omaniku esindajana Harku vallavalitsusele kohe kirja, milles selgitasin, et kui vald soovib need metsad raiest puutumata säilitada, on omanik valmis läbi rääkima, et leida kõigile vastuvõetav lahendus. See ettepanek pole mingit vastukaja leidnud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.