Rahvakultuuri uurija ja looduslike pühapaikade kaardistaja-kaitsja Ahto Kaasik rääkis käimasoleva sauna-aasta saunaülikoolis peetud avalikus loengus, et saun on väepaik ja meie rahva ja kultuuri jaoks asendamatu koht.

Saunateemalised loengud toimusid alates 21. märtsist kuni mai lõpuni teisipäeviti kell 19 üle veebi ning on kõik hiljem ka järelkuulatavad ja -vaadatavad internetis sauna2023.ee. Ahto Kaasik alustas oma loengut kirikuõpetaja ja rahvapärimuse koguja Mathias Johann Eiseni tsitaadiga, kes ütles juba 90 aastat tagasi, et eestlastel on olnud ajast aega kaks pühapaika – hiis ja saun, hiljem lisandus kolmas – kirik.

Ahto Kaasik. Foto Ohpuu/wikipedia.org 

„Mis see saun siis on? Olen veendunud, et meie rahvas on jõudnud siia, kus me oleme – osaliselt vähemalt – tänu saunale. Saun on toonud meie esivanematele olulist leevendust ja tuge, mis on aidanud meil püsima jääda. Saun on omal kombel monument meie rahva visadusele ja elujõule,“ kõneles Kaasik.

Miks on saun püha?

Saun on Kaasiku sõnul tarbevara – see on mõeldud kasutamiseks, aga sellel on ka oma vaimne pool. „Saun on meie esivanemate sõnul vaimude elupaik, ta on hingestatud, ta on asustatud, inimene käib ja kasutab seda, aga see kuulub justkui kõrgematele vägedele,“ ütles Kaasik. Saunavaime, -haldjaid või -vanasid teretatakse ja tänatakse, üks ilus tava on Kaasiku sõnul veel tänapäevalgi kasutuses, kuigi vahel ei teatagi ise, miks – viimane saunaline paneb saunavaimudele lavale vee ja viha.

„Vägesid on saunal veel – näiteks päritud tarkus, et sellist asja üldsegi teha, ehitada hoone, kus on küttekolle, kus visatakse leili. Saun on väepaik, kus kohtuvad maa, tule, vee, õhu ja inimese vägi ja loovad selle elamuse, mida me sauna puhul kõik tunneme,“ rääkis Kaasik.

Saun on seotud ka Eesti rahvakalendriga ja võiks ka öelda, et ilma saunata ei saakski paljusid rahvakalendri tähtpäevi päriselt tähistada. Samuti on saun pärimuskultuuris seotud inimese eluringi tähtpäevadega. „Sünd, abiellumine, inimese ärasaatmine – saunal on kõige sellega oma oluline osa mängida. Ja muidugi on saun kohaks, kuhu on mindud – ja minnakse ka täna – tervendama, haigusi ravima ja peletama, loitsima ja nõiduma,“ kõneles Kaasik.

Eesti pärimusest on teada ka hiiesaunad, kuigi neid teateid pole palju. „Näiteks Paunkülas Harjumaal, Kose vallas, on kõneldud, et seal on hiiemägi ja hiied käinud seal oma jumalaid kummardamas. Hiiteks nimetatakse inimesi, kes hiites käivad. Ja seal olla olnud hiiesaun, kus hiied käinud varjul,“ selgitas Kaasik.

Sündimise paik

Saun on Kaasiku sõnul olnud paljude põlvkondade vältel sünnitamise ja sündimise paik. Ja loomulikult on saun puhastumise, pesemise, lõõgastumise, terveks jäämise ja tervenemise paik. Saun on terviseasutus, tänapäevase sõnaga võiks öelda ka spaa või mõnula. Ja saun on ka kogemuspaik, need väed, mis saun kokku keerutab, sees soojus, leil, vihtlemine, need loovad olulise kogemuse.

Saun on väepaik, kus kohtuvad maa, tule, vee, õhu ja inimese vägi ja loovad selle elamuse, mida me sauna puhul kõik tunneme.

Ühised saunaskäigud on midagi, mis kasvatab meid kokku ja muudab meid perekondadena, kogukondadena, rahvana ühtsemaks ja tugevamaks. Argisematest funktsioonidest tõi Kaasik välja, et tänapäevalgi suitsutatakse nii mõneski saunas liha või kala, pestakse pesu. Aga meie esivanemad on paljudes kohtades pidanud ka saunas elama – nii üksinda, paaride kui tervete peredena. Selle kohta tõi Kaasik välja vanasõna: „Saunas on parem elada kui kuninga lossis.“

Rahvapärimuse ekspert ei soovitanud küll kellelgi sauna kolida, kuid tõi näiteks selle, et uustaludes on ehitatud esimese hoonena valmis saun ja seal elatud, kuni peahoone valmis saab. Nii et vajadusel saab küll. Algne saun oli Kaasiku sõnul korstnata suitsusaun, kuid tänapäeval on saunasorte 25. „Saun annab tervise ja elumõnu ning on väravaks argise ja püha aja vahel,“ sedastas Kaasik.

10. juuni – üldrahvalik saunapäev

Eestis on aasta 2023 kuulutatud sauna-aastaks. Sestap kutsuvadki Eesti Maaturismi Ühing ja Soome Instituut kõiki eestlasi tähistama 10. juunit saunapäevana ja osalema saunarahu väljakuulutamisel.

„Kutsume kõiki juunikuu teisel laupäeval saunatama, olgu omas saunas, saunateenuse pakkuja juures või avalikus saunas. Saunapäeval kaasalöömine on lihtne, eeldab vaid soovi ja tahet ning lugupidamist saunakultuuri vastu,“ ütles Eesti sauna-aastat korraldava Eesti Maaturismi Ühingu tegevjuht Raili Mengel.

Rikkumatu saunarahu on osa läänemeresoomlaste sajanditepikkusest tavaõigusest ja Rootsi kuninga poolt sätestatust kodurahust. Rahvusvaheline suitsusaunaklubi on alates 1995. aastast kuulutanud juuni teisel laupäeval ehk saunapäeval välja Soomele ja kogu inimkonnale mõeldud saunarahu.

„Saunarahu väljakuulutamine on lihtne: lähme sauna, võtame välja soovitud keeles teksti ja loeme seda ette avalikku sauna tulnutele või omaette oma saunas. Võib korraldada ka piduliku sündmuse, nagu on olnud viimastel aastatel kombeks Soomes. Igaüks omal moel,“ ütles Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.

Saunapäeva tähistatakse ka Põhja- ja Baltimaades, isegi Jaapanis. Mõned riigid tähistavad seda juuni esimesel laupäeval, mõned muul ajal. Soomes on peetud riiklikku saunapäeva aastast 1986 juuni teisel laupäeval. Päeva tähistatakse saunarahu väljakuulutamisega. Rahvusvahelise saunaassotsiatsiooni ISA üheks eesmärgiks on muuta saunapäev rahvusvaheliseks.

„Kuigi ei ole teada, kui vana on Eesti saun, teame siiski, et meie aladel saunatati juba aastasadu enne meie aega. Aja jooksul on saunade väljanägemine muutunud, kuid ühiseks nimetajaks on läbi aegade olnud igatsus soojuse järele,“ ütles äsja ilmunud raamatu „Saun“ üks autoritest, sotsiaalteadlane ja kirglik saunataja Urmas Hõbepappel.

Saunatamise mõju tervisele on teadlased uurinud aastakümneid. Mitmete uuringute tulemusena on leitud, et saunatamine aitab vähendada mitmeid südame ja veresoonkonnaga seotud terviseriske ning tugevdab immuunsüsteemi.

„Saunatamisel on kahtlemata mitmeid positiivseid mõjusid inimese tervisele, kuid samas tasub saunatamisel olla tähelepanelik, et ei teeks endale liiga. Vältida tasub liialt kuuma sauna ja alkoholi tarvitamist saunatamisel. Kuna higistamisega läheb organismist vesi välja, siis tasub saunatamise ajal vett juua,“ ütles raamatu kaasautor, kliiniline proviisor Silja Nellis.

Turu-uuringute ASi küsitluse andmeil saunatab 79% Eesti elanikest ja 85% eestlastest. Suurimad saunaskäijad on lõunaeestlased, kellest saunatab 89%. Kord nädalas käib saunas 40% meestest ja 25% naistest. Umbes kolmandik veedab saunas keskmiselt 30 minutit kuni tund ja sama palju on neid, kelle saunaskäik kestab keskmiselt 1–2 tundi.

Saunarahu manifest

• Igaühel on õigus käia oma lemmiksaunas,
• sauna minnakse rahulikul meelel ja sõbralikult,
• sauna ukse taha jäetakse pahameel, mured, vaidlused ja telefon,
• kadedus ja hämarad mõtted asendugu salliva ja avala meelelaadiga,
• puhtaks saab ihu ja hing!

Vaata lisaks sauna2023.ee, saunaraamat.ee.